Kas religioosne üksmeel on silmapiiril? — Vahitorni VEEBIRAAMATUKOGU

Kas religioosne üksmeel on silmapiiril?

„Me oleme tunnistajateks tähelepanuväärsele päevale oma kirikute ajaloos,” ütles Luterliku Maailmaliidu president Christian Krause. Paavst Johannes Paulus II rääkis samuti, et kristlaste vahel täieliku üksmeele taastamise raskel teel on jõutud teatud verstapostini.

Selliseid entusiastlikke teadaandeid kuulutati Saksamaal Augsburgis 1999. aasta 31. oktoobril, kui kirjutati alla ametlikule dokumendile, mis kinnitas õigeksmõistuõpetuse ühisavaldust. Selle sündmuse aeg ja koht olid hästi valitud. Väidetavasti naelutas Martin Luther oma 95 teesi 1517. aastal just 31. oktoobril Wittenbergi lossikiriku uksele, pannes nii aluse protestantlikule usupuhastusele. Ning just Augsburg oli koht, kus luterlased kinnitasid 1530. aastal oma peamised tõekspidamised ehk Augsburgi usutunnistuse, mille katoliku kirik kõrvale heitis ning millest sai alguse lepitamatu lõhe protestantide ja katoliiklaste vahel.

Kas see ühisavaldus võib olla otsustav samm kiriku lõhenemisest ülesaamisel, nagu on väidetud? Mitte kõik asjaosali-sed polnud optimistlikud. Rohkem kui 250 protestandi teoloogi kirjutasid alla petitsioonile, mis hoiatab, et katoliku kirik püüab teisi endale allutada. Protestandid ärritusid ka sellest, kui katoliku kirik kuulutas 2000. aastaks välja erilise patukustutuse. Just samalaadne tegu kutsus umbes 500 aastat tagasi esile lõhenemise. Ning kuna nii Augsburgi usutunnistus kui ka selle ümberlükkamine katoliiklaste poolt Trento kirikukogus on seniajani jõus, ollakse üksmeelest väga kaugel.

Ristiusumaailma lõhenemine ja lahkarvamused on nii sügavad, et mingi ühisavalduse allkirjastamine ei suuda neid olematuks teha. Pealegi tugineb usuline üksmeel vaid Jumala Sõna Piibli tõekspidamistel (Efeslastele 4:3–6). Tõelise üksmeele võib saavutada Jumala nõuete tundmaõppimise ning nende ellurakendamisega, mitte aga kompromisside tegemisega. „Kõik rahvad käivad igaüks oma jumala nimel,” kuulutas ustav prohvet Miika, kuid meie käime „Jehoova, oma Jumala nimel ikka ja igavesti” (Miika 4:5).

[Pildi allikaviide lk 32]