Millisena Jehoova sind meeles peab?

„PEA mind meeles, mu Jumal.” Nende sõnadega palus Nehemja Jumalat mitmel korral (Nehemja 5:19; 13:14, 31, UM). On üsna loomulik, et inimesed ahastamapanevates olukordades niisuguste tungivate abipalvetega Jumala poole pöörduvad.

Ent mida inimesed selle all mõtlevad, kui nad paluvad Jumalal end meeles pidada? Nad loodavad muidugi, et Jumal teeb midagi rohkemat, kui vaid tuletab meelde nende nime. Kahtlemata loodavad nad sama, mida lootis ka üks kurjategijatest, kes hukati Jeesuse kõrval. Erinevalt teisest anus ta Jeesust: „Mõtle minule [„pea mind meeles”, UM], kui sa oma kuningriiki tuled!” Ta tahtis, et Jeesus mitte lihtsalt ei mäletaks, kes ta oli, vaid ka teeks midagi tema heaks – ärataks ta surnuist üles (Luuka 23:42).

Piibel näitab järjekindlalt, et seoses Jumalaga viitab „meelespidamine” otsustavale tegutsemisele. Näiteks siis, kui maa oli olnud 150 päeva uputusvete all, „Jumal mõtles Noale [„pidas Noad meeles”, UM] ..; ja Jumal laskis tuult puhuda üle maa ja vesi alanes” (1. Moosese 8:1). Sajandeid hiljem palvetas Simson, kelle vilistid olid pimedaks teinud ja ahelatesse pannud: „Jehoova! Mõtle ometi minu peale [„pea mind meeles”, UM] ja tee mind tugevaks ainult veel selleks korraks.” Jehoova pidas meeles Simsonit ja andis talle üleinimliku jõu, nii et ta sai Jumala vaenlastele kätte maksta (Kohtumõistjate 16:28–30). Mis puutub Nehemjasse, siis Jehoova õnnistas tema pingutusi ja Jeruusalemmas taastati õige kummardamine.

„Mis iganes enne on kirjutatud, on kirjutatud meile õpetuseks, et meil kannatlikkuse ja Kirja troosti kaudu oleks lootust,” kirjutas apostel Paulus (Roomlastele 15:4). Kui peame meeles Jehoovat ja tahame täita ta tahet, nii nagu tegid tema ustavad teenijad minevikus, võime olla kindlad, et Jehoova peab meid meeles ja aitab meil saada kõik vajaliku igapäevaeluks, toetab meid katsumustes ning päästab meid, kui ta jumalatute üle kohut hakkab mõistma (Matteuse 6:33; 2. Peetruse 2:9).