Piibli tõlgendamine — kes on selle taga?
SÕNA ”tõlgendama” üks definitsioone on ”omaenda usule, otsustusvõimele või olukorrale tuginedes lahti mõtestama”. (”Webster’s Ninth New Collegiate Dictionary”.) Niisiis mõjutavad tõlgendust tavaliselt tõlgendaja taust, haridus ja kasvatus.
Kuidas on aga Piibli tõlgendamisega? Kas meil on õigus selgitada Piibli ridu ”omaenda usust, otsustusvõimest või olukorrast” lähtudes? Loomulikult väidab suurem osa piibliõpetlasi ja tõlkijaid, et nemad nii ei tee, et neid juhib Jumal.
Selle näitlikustamiseks võib tuua mõtte, mis on kirjas allmärkuses salmi Johannese 1:1 kohta piiblitõlkes A New Version of the Four Gospels, mille andis 1836. aastal välja John Lingard pseudonüümi all Katoliiklane. Seal öeldakse: ”Kõigist usurühmitustest inimesed leiavad endi ainuomastele vaadetele pühadest kirjadest kinnitust, sest tegelikult pole mitte Pühakiri see, mis neid juhib, vaid nad ise annavad Pühakirja sõnadele oma tähenduse.”
Osavalt öeldud, kuid mis oli selle kirjutaja eesmärk? Selle kommentaari tõi ta toetamaks selle salmi tõlgendust, mille ta tõlkis: ”Alguses oli ”sõna” ja ”sõna” oli koos Jumalaga ja ”sõna” oli Jumal” — mis on tüüpiline kolmainuõpetust toetav tõlge.
Mis pani seda kirjameest tõlkima salmi Johannese 1:1 kolmainuõpetuse kasuks? Kas on ”Pühakiri see, mis” räägib selle toetuseks? See pole võimalik, sest mitte kusagil Piiblis kolmainuõpetust ei leidu. Pane tähele, mida ütleb selle kohta ”The New Encyclopædia Britannica”: ”Uues Testamendis ei esine ei sõna kolmainsus ega ka vastavat selgesõnalist doktriini.” Lisaks sellele märkis Yale’i ülikooli professor E. Washburn Hopkins: ”Jeesusele ja Paulusele oli kolmainsuse doktriin ilmselt tundmatu; .. nad ei räägi sellest midagi.”
Millise järelduse me siis võime nende kohta teha, kes toetavad Johannese 1:1 või mõne muu piiblisalmi kolmainsuslikku tõlgendust? Nagu ütles ka John Lingard ise: ”Mitte Pühakiri [pole] see, mis neid juhib, vaid nad ise annavad Pühakirja sõnadele oma tähenduse.”
Õnneks on meil Jumala enda Sõna, mis meid suunab. ”See olgu teile kõigepealt teada,” ütles apostel Peetrus, ”et ükski prohvetikuulutus Kirjas ei ole omavolilise seletuse jaoks. Sest inimese tahtel ei ole iialgi ühtki prohveti kuulutust esile toodud, vaid Pühast Vaimust kantuina on inimesed rääkinud, saades seda Jumala käest” (2. Peetruse 1:20, 21).