Iisraelis lausuti Jumala nime
JUBA sajandeid on traditsiooniline judaism keelanud oma toetajaskonnal hääldada Jumala nime Jehoova. Mišna järgi ei ole ”tulevases maailmas mingit osa” kellelgi, kes lausub Jumala nime (Sanhedrin 10:1).a
Endine Iisraeli sefardi ülemrabi hääldas 30. jaanuaril 1995 tahtlikult Jumala nime. Ta tegi seda siis, kui esitas tikkun’i, üht kabalistlikku parandamispalvet. Seda palvet öeldakse selleks, et Jumal taastaks universumis mõningal määral harmoonia, mida kurjad jõud on selle usuliikumise pooldajate arvates häirinud. Ajalehe ”Yedioth Aharonoth” 1995. aasta 6. veebruari numbris öeldi: ”See on niivõrd uskumatult vägev liturgia, et selle sõnastus esineb vaid erilises brošüüris, mida vabalt müügile ei panda.” Jumala nime nimetamine sellises seoses arvatakse lisavat palvele erilist jõudu.
Väärib märkimist, et Piibel käsib Jumala teenijatel kasutada tema nime Jehoova (2. Moosese 3:15; Õpetussõnad 18:10; Jesaja 12:4; Sefanja 3:9). Piibli algses heebreakeelses tekstis esineb see nimi peaaegu 7000 korda. Sellegipoolest hoiatab Piibel Jumala nime vääriti kasutamise eest. Kümnest käsust kolmas ütleb: ”Sa ei tohi Jehoova, oma Jumala nime asjata suhu võtta, sest Jehoova ei jäta seda nuhtlemata, kes tema nime asjata suhu võtab!” (2. Moosese 20:7). Kuidas võib juhtuda, et keegi võtab Jumala nime asjata suhu? Ühes Juudi Kirjastusseltsi kommentaaris märgitakse, et heebreakeelne väljend ”asjata” võib käia mitte üksnes Jumala nime ”kergemeelse kasutamise”, vaid ka ”tarbetu õnnistuse esitamise” kohta.
Kuidas tuleks meil siis suhtuda kabalistlikku tikkun-palvesse? Kust see pärit on? Meie ajaarvamise 12. ja 13. sajandil hakkas populaarseks saama üks judaismi müstikavool, mida nimetatakse kabalaks. Rabi Isaac Luria tõi 16. sajandil kabalistlikku liturgiasse sisse ”tikkun’id”. Jumala nime kasutati müstilise loitsuna, millel olevat eriline vägi, ja see sai kabalistliku rituaali osaks. Kas sinu arvates on õige Jumala nime sel viisil kasutada? (5. Moosese 18:10—12.)
Ükskõik kuidas sa sellele küsimusele ka ei vastaks, oled sa kindlasti nõus, et Jumala nime lausumine avalikult tänapäeva Iisraelis oli äärmiselt ebatavaline sündmus. Kuid Jumal ise ennustas: ”Sel päeval te ütlete: ”Tänage Jehoovat, kuulutage tema nime, tehke teatavaks rahvaste seas tema teod, tunnistage, et tema nimi on kõrge! Ülistage Jehoovat, sest tema on teinud suuri asju, saagu see teatavaks kogu maal!”” (Jesaja 12:4, 5).
Õnneks teevad Jehoova tunnistajad nii Iisraelis kui ka enam kui 230 maal kogu maailmas pingutusi, et aidata oma ligimestel Jehoovat täpselt tundma õppida. Nad loodavad, et veel paljud võiksid hakata mõistma taoliste kirjakohtade tähendust, nagu seda on Laul 91:14: ”Et ta minusse on kiindunud, siis ma päästan tema; ma ülendan tema, sest ta tunneb minu nime!”
[Allmärkus]
a Mišna on kogumik Pühakirja seadusi täiendavatest kommentaaridest, mis põhinevad tannaiitideks (õpetajateks) nimetatud rabide selgitustel. See pandi kirja meie ajaarvamise 2. sajandi lõpupoole ja 3. sajandi alguses.
[Pilt lk 28]
Siin Negevis teeb Jehoova rahvas teatavaks Jumala nime ja tema Sõna
[Pilt lk 29]
Plakat, millel võib näha Jumala nime