Parem kui kosmeetikavahendid

VIIDANUD välispidisele ehtimisele, mille abil naised end kaunimaks teevad, soovitas apostel Peetrus, et nende ehteks olgu hoopis ”varjul olev südame-inimene, tasase ja vaikse vaimu kadumatuse ilus, mis on Jumala silmis palju väärt” (1. Peetruse 3:3, 4, EP 97).

On huvitav, et kui apostel kirjutas siin välispidisest ehtimisest, kasutas ta vormi kreeka sõnast koʹsmos, mis on ka sõna ”kosmeetika” tüveks, tähendusega ”kauniks tegema, põhiliselt näojumet kauniks tegema”. Kas keelas Peetrus siin kristlikel naistel meiki ja muid sarnaseid iluvahendeid kasutada? Jumala Sõnas ei kinnita seda miski. Pigem on see küsimus jäetud isiklikuks otsustamiseks, nõnda et teatud maitseerinevused on siinkohal loomulikud.

Ent kui jumestusega on liialdatud ning see häirib paljusid teisi, mis sõnumit see siis endas kannab? Kas ei avaldu selles mitte lihtlabasus, ninakus, toretsemine, suurustlemine ja eneseimetlus? Tõesti, see võib muuta naise väliselt labaseks ning jätta ilmselt tema kõlbelisusest väära mulje. (Võrdle Hesekiel 23:36—42.)

Seda tunnustades püüavad naised, ”kes endid tunnistavad jumalakartlikeks” ning kes kasutavad meiki, jätta oma välimusega mõistliku, leebe, lahke ja sündsa mulje. Sellised omadused suurendavad naise veetlust ja sarmi. Kas ta siis meigib end või mitte, igatahes ilmutab selline naine väärikust ja sisemist ilu. Sellega ta näitab end teadvat, et kosmeetikavahenditest on midagi märksa paremat, millele viitavad ka Peetruse alul tsiteeritud sõnad (1. Timoteosele 2:9, 10).