”Kes on tarkuse pannud pilvekordadesse”?

”KUI te näete pilve tõusvat lääne poolt, siis te kohe ütlete: raske sadu tuleb! Ja see sünnib nõnda. Ja kui näete lõunatuult puhuvat, siis te ütlete: kuum tuleb! Ja see sünnib nõnda.” Need evangeeliumikirjutaja Luuka poolt ülestähendatud Jeesuse sõnad näitavad, kuidas muistses Palestiinas ilma ennustati (Luuka 12:54, 55). Teatud olukordades oskasid tolle aja inimesed ilmamärkide põhjal täpseid ja lühiajalisi ilmaennustusi teha.

Tänapäeval kasutavad meteoroloogid keerulisi vahendeid, nagu Maa ümber tiirlevaid satelliite, dopplerradarit ning võimsaid arvuteid, et pikaajalisi ilmaprognoose teha. Kuid nende ennustused osutuvad pahatihti vääradeks. Mispärast?

Täpset ilmaennustamist keerustavad mitmed asjaolud. Seda võivad raskendada näiteks temperatuuri, niiskuse, õhurõhu ning tuule kiiruse ja suuna ettearvamatud muutused. Nendele võib lisada veel päikese, pilvede ja ookeanide keerulise koostoime, millest teadlased veel täiesti aru ei saa. Seepärast ongi ilmaennustamine ikka veel ebatäpne teadus.

Inimese piiratud teadmised ilmastiku vallas tuletavad meelde Iiobi esitatud küsimusi: ”Kes on kastepiisad sünnitanud? Kelle kõhust on jää välja tulnud? [— — —] Kas sa tõstad pilvi oma hääle, et vetemurd sind kataks? [—] Kes on tarkuse pannud pilvekordadesse, või kes on virmalistele aru andnud? Kes võib tarkusega kiudpilvist jutustada, ja taeva lähkrid, kes kallab nad kummuli?” (Iiob 38:28—37, Suur Piibel).

Kõigi nende küsimuste vastuseks on: mitte inimene, vaid Jehoova Jumal. Tõepoolest, kui targad inimesed ka ei näi, on meie Looja tarkus sellest kaugelt üle. Temast on tõesti armastav, et ta on ilmutanud inimestele oma tarkust Piibli lehekülgedel, nii et meie käsi võiks hästi käia (Õpetussõnad 5:1, 2).