”Hoidke kinni sellest, mis teil on”

Grupp tunnistajaid kuulutas ühel saarel Kreeka Küklaadide saarestikus, kuhu kuulub ligikaudu 30 saart. Tehes piki tänavat majast majja kuulutustööd, kohtasid kaks tunnistajat politseinikku, kes käskis neil tulla koos temaga politseijaoskonda. Veidi aega pärast politseijaoskonda jõudmist helises aga telefon. See oli küla preester. ”Ma kuulsin, et Jehoova tunnistajad on külas,” ütles ta. ”Jah, mul on siin kaks,” vastas politseinik. ”Olen kohe seal.” Kõne toon tegi vendi mõnevõrra murelikuks.

Ent preester tuli, naeratus näol, tervitas kättpidi ja istus politseiniku kõrvale toolile. Mida kaugemale vestlus jõudis, seda riiakamaks muutus politseinik, preester aga jäi mõistlikuks ja viisakaks. Ta palus politseinikul Jehoova tunnistajaid mitte halvustada ja lisas: ”Nad oskavad igale küsimusele vastuse anda, sest nad saavad väljaõpet teokraatlikus teenistuskoolis. Ennemini võib maailm kokku variseda, kui et mõni Jehoova tunnistaja oma usku muudab.”

Kui vennad järgmisel hommikul kuulutustööl olid, sattusid nad taas preestriga kokku ja küsisid: ”Miks te politseijaoskonnas vestluse ajal meie vastu nii sõbralik olite?” Preester rääkis, et tunneb mitmeid tunnistajaid Syrosel ning on ajakirju ”Vahitorn” ja ”Ärgake!” lugenud palju aastaid. Nii mõnigi kord oli ta koguni peitnud ajakirja ”Vahitorn” oma kaante vahele ja kasutanud seda, kui ta kirikus jutlust pidas. Ta märkis: ”Ma arvan, et elu poleks elamist väärt, kui mul poleks teie kirjandust. See annab jõudu elada.”

Hiljem lausus preester tunnistajatele: ”Pean teile üht asja ütlema. Hoidke kinni sellest, mis teil on. Ärge tehke seda viga, et jätate selle. See, mida ma teile praegu räägin, on parim jutlus, mis ma kunagi olen pidanud, ja seda ma ei ütle lihtsalt oma suuga, vaid mõtlen kogu südamest.”