”Sa lapsest saadik tead”

VASTAVALT hiljutistele teaduslikele uurimustele mõjutab väikelastega rääkimine sügavalt nende aju arengut, rajades aluse nende võimele mõtelda, arutleda ja probleeme lahendada. Iseäranis oluline on see lapse esimesel eluaastal. Väljaande ”International Herald Tribune” kohaselt usuvad mõned uurijad praegu, et ”sõnade arv, mida väikelaps iga päev kuuleb, on ainus tõeliselt oluline tegur, mille järgi võib ennustada lapse hilisemat intelligentsi, õpiedukust ja ühiskonnas toimetulekut”.

Need sõnad peavad lähtuma aga inimeselt. Televiisorist või raadiost siin ilmselt asendajat pole.

USAs Seattle’is asuva Washingtoni ülikooli neuroloog ütles: ”Me teame nüüd, et närvirakkudevahelised ühendused tekivad väga varajases elueas ning et väikelapse aju sõnasõnaliselt ootab kogemusi, määramaks kindlaks, kuidas ühendused moodustuvad. Me saime alles üsna hiljuti teada, kui varakult see protsess algab. Näiteks oma emakeele kõla omandasid väikelapsed kuuekuuselt.”

Uurimistulemused seavad kahtluse alla laialtlevinud arvamuse, et lapse intellektuaalseks arenguks piisab sellest, kui talle vaid külluslikult armastust osutada. Samuti tõstab see esile, kui tähtis osa on lapse arengus vanematel.

See tuletab meile meelde sõnu, mis apostel Paulus kirjutas Timoteosele oma inspireeritud läkituses: ”Sa lapsest saadik tead pühi kirju, mis võivad su teha targaks pääsema.” On tõenäoline, et pühad kirjutised, millest väikelapse Timoteose usklikud ema ja vanaema talle kõnelesid, mängisid võtmerolli tema arengus silmapaistvaks jumalasulaseks (2. Timoteosele 1:5; 3:15, UT, meie kursiiv).