Mõtlemapanev vastus

INGLISMAA rooma-katoliku ajaleht ”Catholic Herald” trükkis hiljaaegu oma veergudel ära järgneva kirja ühe Walesi lugeja sulest: ”Ühel õhtul tulid mu ukse taha kaks Jehoova tunnistajat. Ütlesin neile, et katoliku kirik kinnitab selle paikapidavust, mida nad Uuest Testamendist tsiteerivad. Minu üllatuseks oli üks neist minuga päri. ”Jah,” lausus ta, ”te küll kinnitate seda, kuid ei järgi seda. Jeesus ütles, et ’armastage üksteist, nõnda nagu mina teid olen armastanud’, teie aga tapate üksteist. Viimases sõjas tõstsid katoliiklased relva katoliiklaste vastu, kuid ükski Jehoova tunnistaja ei teinud seda [teise] tunnistaja vastu.” Mis jäi mul muud üle kui nõustuda. Kuidas saame palvetada ühtsuse eest ”teiste ristiusku vendadega”, kui meie endi seaski tõelist üksmeelt pole? Kas pole see häbiplekk, mille eemaldamisest peaksime ehk alustama?” (Johannese 15:12.)

Mõlemad sel 20. sajandil peetud maailmasõjad said alguse ristiusu maadest ja nõudsid ligikaudu 50 kuni 60 miljonit ohvrit. Kuid mis on tõsi: Jehoova tunnistajad nendest sõdadest osa ei võtnud ning nad ei sekku ka ühessegi käimasolevasse konflikti. Kuidas saab see nii olla? Võid saada palju kasu, kui uurid lähemalt neid tugevaid kristliku armastuse ja ühtsuse sidemeid, mis ühendavad rohkem kui viit miljonit Jehoova tunnistajat üle kogu maa. (Võrdle Jesaja 2:4.)

[Pildi allikaviide lk 32]

Foto: U.S. National Archives