Kaunistatud kuldkõrvarõngaga

JUBA igiaegadest on kuldehted oma väärtuse ja ilu poolest olnud kõrges hinnas. Joosep sai Egiptuse peaministriks saamise täheks vaaraolt kuldse kaelakee (1. Moosese 41:42). Rebeka sai kingituseks kuldninarõnga ja kaks kullast käevõru, mille väärtus oleks praegusajal umbes 20000 krooni (1. Moosese 24:22). Pole kahtlustki, et selliseid kallihinnalisi kinke võeti vastu tänuga ja kanti rõõmuga.

Piibel räägib aga piltlikest ehetest, mis on kaugelt väärtuslikumad nendest, mida Joosep ja Rebeka kandsid. Õpetussõnad 25:12 (Suur Piibel) märgib: ”Tark noomija on kuulavale kõrvale kui kuld-kõrvarõngas ja kui kuldne kee.” Kui keegi annab nõu Jumala Sõna ja mitte oma arvamuse põhjal, teeb ta tõepoolest hinnalise kingituse. Miks? Sest tuleb ju selline nõuanne lõppeks Jehoovalt eneselt. Piibel ütleb meile: ”Mu poeg, ära põlga Jehoova karistust ja ärgu olgu sulle vastumeelne tema noomimine, sest keda Jehoova armastab, seda ta noomib, otsekui isa poega, kellele ta head tahab!” (Õpetussõnad 3:11, 12). See, kes alandlikult nõu kuulda võtab ja seda rakendab, justkui kaunistaks end kuldkõrvarõngaga. Seesama mõte seisab inspireeritult kirjas ka Piibli õpetussõnas: ”Õnnis on inimene, kes leiab tarkuse, ja inimene, kes jõuab arusaamisele, sest sellest on rohkem kasu kui hõbedast ja rohkem tulu kui kullast!” (Õpetussõnad 3:13, 14).