Kasutoovad unetud ööd

ISEGI kuningatel on unetuid öid. Üks selline öö oli võimsal Pärsia valitsejal Ahasverosel, kes elas viiendal sajandil e.m.a. Võib-olla tundest, et mõni kohustus on tal kahe silma vahele jäänud, lasi ta endale ette lugeda kuninglikke ülestähendusi. Ta sai teada, et tema ustav sulane Mordokai oli nurjanud salasepitsuse tema mõrvamiseks, kuid polnud selle eest mingit tasu saanud. Ahasveros otsustas selle eksituse koheselt heastada. Kasu, mida Jumala rahvas sellest teost sai, ilmutab, et kuninga unetus lähtus Jumalast (Ester 6:1—10).

Lõuna-Aafrikas Hermanuse-nimelise rannikulinna Jehoova tunnistajate koguduses oli põhjust seda Piibli osa meenutada. Nad pidasid harilikult oma koosolekuid mõnes üürisaalis. Juba palju aastaid olid nad püüdnud osta endale maad, et ehitada päris oma kuningriigisaal. Lõpuks, aastal 1991, pakkus linnanõukogu neile üht väga head krunti.

Mõned olid aga selle vastu, et see krunt Jehoova tunnistajatele müüdaks. Pärast mitut kuud viivitamist teatati kogudusele, et maa müük kirikutele on kolmeks aastaks seisatud ning maa pakkumine on tagasi võetud. 1993. aasta mais kirjutas kogudus uuesti nõukogule, paludes neil see otsus üle vaadata. Vastuseks said nad ühelauselise kirja, kus teatati, et otsus on endiselt jõus.

Sama aasta oktoobris oli ühel linnanõunikul unetu öö. Ta lehitses ajaviiteks vanu nõukogu protokolle, et teha kindlaks, kas vajab mõni asi arutamist. Tema tähelepanu köitis Jehoova tunnistajate kiri, kus nad palusid nõukogul otsus uuesti läbi vaadata. Nõnda ta otsustaski võtta see asi nende järgmise koosoleku päevakorda. Ta tahtis esile tuua selle, et Jehoova tunnistajad olid esitanud avalduse maa kohta juba enne, kui kinnisvara müük kirikutele seisati.

Mõne aja pärast määrati kogudusele seesama krunt, mida neile oli pakutud juba 1991. aastal! See asub otse peatee ääres, kõigile koguduse liikmetele ja huvitatutele kergesti ligipääsetavas kohas. Nad ehitasid sinna kena kuningriigisaali, mis pühitseti Jehoovale 1996. aasta 5. oktoobril.

Kuigi kogudus avaldas nõunikule kahetsust tema unetu öö pärast, võidi teda lohutada sellega, et sedasama oli kogenud ka kuningas Ahasveros. Ning mõlemad korrad osutusid väga kasutoovaks. Hermanuse kogudus on kindlasti eriliselt tänulik, et neil on nüüd selles tuntud rannikulinnas oma kuningriigisaal, puhta jumalakummardamise ja teokraatliku väljaõppe keskus (Heebrealastele 10:24, 25).