Kõlbeliste laste kasvatamine. On see ikka võimalik?
”ME ELAME praegu väga keerulises ühiskonnas, oma olemuselt äärmiselt ebaühtlases kultuuris, kus pole enam mingeid ühtseid moraalireegleid,” täheldas Robert Glossop Kanadas Ottawas asuvast Vanier’ pereinstituudist. Mis on selle tagajärg? Ajalehe ”The Toronto Star” teadaanne ütleb: ”Teismeliste rasestumised, noorsoo vägivaldsus ja teismeliste enesetapud on kõik kasvamas.”
See probleem ei puuduta mitte ainult Põhja-Ameerikat. USA Rhode Islandi osariigis asuva Browni ülikooli inimkonna arengu uurimisega tegeleva keskuse direktor Bill Damon on uurinud seda probleemi nii Inglismaa ja teiste Euroopa rahvaste hulgas kui ka Austraalias, Iisraelis ja Jaapanis. Ta märkis, et kirikute, koolide ja teiste institutsioonide osatähtsus noorte kasvatamisel on vähenenud. Ta usub, et meie kultuur ”ei tea enam, mida lapsed iseloomu ja võimete arendamiseks vajavad”. Tsiteerides kasvatuseksperte, kelle õpetuse kohaselt ”karistamine on kahjulik laste tervisele ja heaolule”, väidab Damon, et see on ”retsept kangekaelsete ja sõnakuulmatute laste kasvatamiseks”.
Mida siis vajavad tänapäeva noored? Nad vajavad lakkamatult armastavat õpetust selleks, et mõistust ja südant paremaks muuta. Iga noor vajab erisugust distsiplineerimist. Kui ajendiks on armastus, siis saab tihtilugu distsiplineerida ka selgitamise teel. Sellepärast ongi Õpetussõnades 8:33 (UM) meile kirjas: ”Kuulake distsiplineerimist!” Mõned siiski ’ei võta sõnadest õpetust’. Nende puhul võib mõnikord osutuda vajalikuks sõnakuulmatuse eest mõistlikul määral karistada (Õpetussõnad 17:10; 23:13, 14; 29:19). Seda soovitades ei kiida Piibel heaks raevukat peksmist või ränkade hoopide jagamist, mis võivad põhjustada lapsele verevalumeid või tõsisemaidki kehavigastusi (Õpetussõnad 16:32). Laps peaks hoopis aru saama, miks teda distsiplineeritakse, ja tajuma, et vanem on ’temaga’, tema poolel. (Võrdle Heebrealastele 12:6, 11.)
Sellised praktilised ja arukad Piiblil põhinevad soovitused on esile toodud raamatus ”Perekonnaõnne saladus”.