Kuningriigi kuulutajad teatavad
Ta leidis ühe ”kalli pärli”
”TAEVARIIK [on] kaupmehe sarnane, kes otsis ilusaid pärleid, ja kui ta oli leidnud ühe kalli pärli, läks ta ja müüs kõik, mis tal oli, ning ostis selle.” Nende sõnadega tõi Jeesus näite sellest, kui väärtuslik on Jumala Kuningriik (Matteuse 13:45, 46). Need, kes mõistavad Kuningriigi väärtust, toovad selle nimel tihtipeale suuri isiklikke ohvreid. Selle näiteks võiks tuua järgmise kogemuse Taivanilt Pingdongi maakonnast.
Aastal 1991 hakkasid härra ja proua Lin Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima. Kui kohalik vaimulik sellest teada sai, püüdis ta neid mõjutada oma kiriku liikmeks saama. Kuna Linid äritsesid kohalikul turul sigade ja partide verega, otsustasid nad selle kohta vaimuliku arvamust pärida. Viimane vastas neile, et ”inimene võib kasutada toiduks kõike, mida Jumal on loonud”. Tunnistajad aga vastuoksa õhutasid neid uurima seda, mida ütleb Jumala Sõna. Nad said teada, et Jehoova Jumal peab verd pühaks, sest ”olendi elu on veri” (3. Moosese 17:10, 11, The New English Bible). Seetõttu peavad tõelised kristlased ’hoiduma vere eest’ (Apostlite teod 15:20). Uurinud seda teemat Piiblist põhjalikumalt, otsustasid Linid vere müümise lõpetada, kuigi see oli nende põhiline sissetulekuallikas. Mõne aja pärast seisid nad aga silmitsi veel suurema katsega.
Enne tõe õppimist olid Linid istutanud oma maavaldusele 1300 beetlipalmi. Kuigi nende puude pealt võis alles viie aasta pärast kasu oodata, toonuks lõpuks nende kogusaak Linidele aastas sisse 77000 USA dollarit. Esimese saagikoristusaja lähenedes pidid Linid langetama tähtsa otsuse. Piiblit uurides olid nad teada saanud, et kristlased peavad puhastama endid ”kõigest liha ja vaimu rüvedusest”, hoidudes sellistest rüvetavatest harjumustest nagu tubakasuitsetamine, narkootikumide pruukimine ja beetlipähkli närimine ning selliste tegevuste soodustamisest (2. Korintlastele 7:1). Mida nad pidid tegema?
Rahutu südametunnistuse survel otsustas härra Lin uurimise lõpetada. Samal ajal müüs proua Lin mõnede vanemate palmide beetlipähkleid ja sai sellest 3000 dollari väärtuses kasumit. See aga oli vaid eelmaitse sellest, mis kasu nad võiksid peatselt saada, kui nad oma puud alles jätaksid. Härra Lini vaevas aga endiselt tema südametunnistus.
Ta heitles selle küsimusega niikaua, kuni ühel päeval palus kohalikel tunnistajatel tema eest beetlipalmid maha võtta. Tunnistajad selgitasid talle, et selle otsuse peab ta ise tegema; seepärast tuleb tal ise ’oma koormat kanda’ ja ise ka need puud maha võtta (Galaatlastele 6:4, 5). Nad ergutasid teda meenutama tõotust 1. Korintlastele 10:13, mis ütleb: ”Teid ei ole veel tabanud muud kui inimlik kiusatus; aga ustav on Jumal, kes ei lase teid rohkem kiusata kui te suudate kanda, vaid ühes kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nõnda et te suudaksite kanda.” Tunnistajad arutasid temaga seda teemat ja sõnasid: ”Kui meie sinu eest need puud maha võtame, võid sa seda kahetseda ning meid kahjus süüdistada.” Mõni aeg hiljem ärkas proua Lin ühel hommikul kettsae mürina peale. Tema abikaasa ja lapsed saagisid beetlipalme maha!
Härra Lin tõdes, et Jehoova täidab oma tõotused. Ta sai sellise töö, mida sai teha puhta südametunnistusega, tänu millele ta sai hakata Jehoova kiitjaks. Ta ristiti 1996. aasta aprillikuus Jehoova tunnistajate ringkonnakokkutulekul.
Tõepoolest, härra Lin ”müüs kõik, mis tal oli”, ning ostis ühe ”kalli pärli”. Nüüd on tal hindamatu eesõigus olla Jehoova Jumalaga isiklikes suhetes ja teenida tema Kuningriigi huve.