’Otsin pelgupaika Jumala juures’

PRAEGUSTEL „rasketel aegadel” on meie ümber üha rohkem kiusatusi ja survet. Näiteks töökohas võidakse proovile panna meie ausus. Koolikaaslased võivad ohustada meie kõlbelist puhtust. Moraalselt allakäinud maailm paneb tihti proovile meie laitmatuse (2. Timoteosele 3:1—5).

Piiblikirjutaja Aasaf elas samasugusel kurjust täis ajal. Mõned tema kaasaegsed isegi hooplesid oma jumalakartmatu käitumisega. Aasaf kirjutas: „Uhkus [on] nende kaelaehteks, vägivald katab neid nagu ülikond! Oma kurjuses nad irvitavad ja kõnelevad valet, nad räägivad kõrgilt!” (Laul 73:6, 8). Kas pole selline hoiak tuttav?

Neid, kes soovivad teha seda, mis on õige, paneb selline käitumine ahastama, see on suisa heidutav. Aasaf kaebles: „Ma olen olnud löödud kogu päeva .. see oli mu meelest vaev” (Laul 73:14, 16). Sinagi võid tunda samamoodi, kuid ära lange meeleheitesse! Aasaf sai oma aja kurjas maailmas hakkama ning seda võid ka sina. Ent mil moel?

Aasaf mõistis, et maailmas, kus võim on ebatäiuslike inimeste käes, on peaaegu võimatu oodata, et valitseks õiglus (Laul 146:3, 4; Õpetussõnad 17:23). Seega ei raisanud ta oma hinnalist aega, energiat ja jõuvarusid teda ümbritseva kurjuse kõrvaldamisele, vaid keskendus suhetele Jumalaga. Aasaf kuulutas: „Minu õnn on, et ma olen Jumalale ligi! Issanda Jehoova peale panen ma oma lootuse” (Laul 73:28).

Tänapäeval elavad ebaausa äriga tegelevad inimesed tihti ainelises külluses. Paljud võivad isegi hoobelda sellega, et eiravad Jumala kõlblusseadusi. Kuid nende heakäekäik pole sugugi igavene. Aasaf täheldas: „Tõesti, sina asetad nad libedale ja sa langetad nad rusuks!” (Laul 73:18).

Kindel on see, et Jumala määratud ajal kõrvaldatakse pettus, vägivald ja korruptsioon ning kõik jumalakartmatud teod, mida tõelised kristlased peavad vältima. Piibel tõotab: „Kurjad hävitatakse; aga kes Jehoovat ootavad, need pärivad maa!” (Laul 37:9). Niikaua võime aga öelda koos laulukirjutajaga: „Jehoova on mu kalju, mu mäelinnus ja mu päästja; mu Jumal on mu kalju, kus ma pelgupaika otsin” (Laul 18:3).