Kas sa mäletad?

Kas sulle meeldis lugeda viimaseid „Vahitorne”? Kui jah, siis on sul ehk huvitav järgnevat meelde tuletada.

◻ Mida tähendab Matteuse 24:3, 27, 37, 39 kasutatud kreekakeelne sõna pa·rou·si’a?

Vine’i sõnaraamat „Expository Dictionary of New Testament Words” ütleb: „PAROUSIA .. tähistab nii saabumist kui sellele järgnevat kohalolekut.” Seega ei tähenda see vaid saabumise momenti, vaid ka saabumisele järgnevat juuresolekut. (15/8, lk. 11.)

◻ Kuidas ’lühendati neid päevi’, nii et „liha” võis pääseda esimesel sajandil, ja kuidas leiab see aset suuremas ulatuses? (Matteuse 24:22.)

Aastal 66 m.a.j. lühendasid roomlased ootamatult Jeruusalemma piiramist, lastes kristlastel ehk „lihal” põgeneda. Samamoodi ootame, et kuidagimoodi lühendatakse ka tulevast rünnakut Suure Baabüloni vastu. Seega päästetakse võitud kristlased ja nende kaaslased võimalikust hävingust. (15/8, lk. 18—20.)

◻ Kuidas me peaksime suhtuma sellesse, kui keegi hakkab mälestusõhtu sümbolitest osa võtma või lakkab seda tegemast?

Ükski teine kristlane ei peaks sellepärast oma pead vaevama. Jeesus ütles: „Mina olen hea karjane ja tunnen omi.” Täpselt sama kindlalt tunneb Jehoova neid, keda ta tegelikult on valinud oma vaimseteks poegadeks (Johannese 10:14; Roomlastele 8:16, 17). (15/8, lk. 31.)

◻ Mis oli Moosese seaduse peamine eesmärk?

Eelkõige õpetas see iisraellastele, et nad vajavad Messiat, kes vabastaks nad patususest (Galaatlastele 3:24). Seadus õpetas ka jumalakartust ja sõnakuulelikkust ning see aitas iisraellastel hoiduda eemale ümberkaudsete rahvaste pahelistest teguviisidest (3. Moosese 18:24, 25). (1/9, lk. 9.)

◻ Mis on uue lepingu eesmärk? (Jeremija 31:31—34.)

Tuua olemasollu kuningate ja preestrite rahvas, kes oleks õnnistuseks kogu inimkonnale (2. Moosese 19:6; 1. Peetruse 2:9; Ilmutuse 5:10, NW). (1/9, lk. 14, 15.)

◻ Miks me peaksime harjutama vabandamiskunsti?

Vabandus võib aidata leevendada valu, mida põhjustab ebatäius, ja see võib parandada ka teravnenud suhteid. Iga kord, kui palume vabandust, õpime alandlikkust ja arendame tähelepanelikkust teiste inimeste tunnete vastu. (15/9, lk. 24.)

◻ Kas Noa päevade ülemaailmne veeuputus on ajalooline sündmus?

Jah, on küll. Muistseid jutustusi ülemaailmsest veeuputusest võib leida kogu maailmast — Ameerikast kuni Austraaliani. Selle teema lai levik kinnitab tõsiasja, et ülemaailmne veeuputus tõesti toimus, nagu teatab Piibel (1. Moosese 7:11—20). (15/9, lk. 25.)

◻ Mida sisaldab endas külalislahkus? (Roomlastele 12:13.)

„Külalislahkus” on tõlgitud kreekakeelsest sõnast, mis koosneb kahest tüvisõnast: „armastus” ja „võõras”. Niisiis on külalislahkus oma olemuselt „armastus võõraste vastu”. Kuid sellega on seotud midagi enamat kui põhimõtetel rajanev armastus, mida saab osutada ka kohusetundest. See rajaneb tõelisel armastusel, kiindumusel ja sõprusel. (1/10, lk. 9.)

◻ Mida väitis Paulus abielu ja vallalisuse kohta oma esimeses kirjas korintlastele 7. peatükis?

Abielu on seaduspärane ja mõnel juhul soovitatav. Ometi on vallalisus kahtlemata soodsam kristlikule mehele või naisele, kes soovib teenida Jehoovat võimalikult väheste takistustega. (15/10, lk. 13.)

◻ Kuidas kogudusevanem ’enese omaste eest hoolt kannab’? (1. Timoteosele 5:8.)

Kogudusevanem peaks ’hoolt kandma omaste’ — nii oma naise kui ka laste — materiaalsete, vaimsete ja emotsionaalsete vajaduste eest. (15/10, lk. 22.)

◻ Kuidas Jehoova oma sulaseid lohutab?

Jumala püha vaim on „Lohutaja” (Johannese 14:16, UT). Veel üks vahend, mille kaudu Jumal lohutust pakub, on Piibel (Roomlastele 15:4). Jumal teab meie igaühe vajadusi ja võib meid kasutada üksteise lohutamiseks, nii nagu Paulus sai lohutust Tiituse teatest korintlaste kohta (2. Korintlastele 7:11—13). (1/11, lk. 10, 12.)

◻ Mida mõeldakse Pauluse kirjeldusega, et Jehoova on „hella halastuse Isa”, mis on kirjas 2. Korintlastele 1:3 (NW)?

Kreeka nimisõna, mille tõlkevasteks on „hell halastus”, on tuletatud sõnast, millega väljendatakse kurbust kellegi kannatuste pärast. Seega kirjeldab Paulus Jumala hellasid tundeid kõigi tema ustavate sulaste vastu, kes kannatavad viletsust. (1/11, lk. 13.)

◻ Miks paastusid iisraellased iga-aastasel lepituspäeval? (3. Moosese 16:29—31; 23:27.)

Paastu pidamine tegi Iisraeli rahva teadlikumaks oma patususest ja vajadusest lunastuse järele. Sellega väljendati kurbust oma pattude pärast ja kahetsust Jumala ees. (15/11, lk. 5.)

◻ Millele viitab noortele antud käsk: „Pea nüüd meeles oma Suurt Loojat”? (Koguja 12:1, NW.)

Üks asjatundja ütles, et heebrea sõna, mida tõlgitakse ’meeles pidama’, viitab sageli „kiindumusele ja meeldetuletamisega kaasnevale tegevusele”. Et täita seda käsku, tuleb teha enamat kui vaid Jehoovale mõelda. See tähendab ka tegutsemist — selle tegemist, mis talle meeldib. (1/12, lk. 16.)