Paistku teie valgus!

LÕPUKS ometi oli kätte jõudnud aeg, mil eakas mees sai näha Messiat! Jumaliku ilmutuse läbi teadis Siimeon, et „ta ei näe surma, enne kui ta on näinud Issanda [„Jehoova”, NW] Võitut” (Luuka 2:26). Kui erutatud võis Siimeon küll olla, kui ta tuli templisse ning Maarja ja Joosep talle väikese Jeesuse sülle andsid! Ta kiitis Jumalat, öeldes: „Issand, nüüd sa lased oma sulase rahus minna .., sest mu silmad on näinud sinu päästet .. valguseks, mis peab ilmuma paganaile ja auhiilguseks oma rahvale Iisraelile!” (Luuka 2:27—32; võrdle Jesaja 42:1—6).

Jeesus oli alates ristimisest, mil ta oli 30-aastane, kuni surmani tõepoolest maailma „valguseks”. Mil viisil? Jeesus kiirgas vaimset valgust, kuulutades Jumala Kuningriiki ja eesmärke. Ta paljastas ka religioosseid väärõpetusi ja näitas selgelt, millised on pimeduse teod (Matteuse 15:3—9; Galaatlastele 5:19—21). Seega võis Jeesus tõesti öelda: „Mina olen maailma valgus” (Johannese 8:12).

Jeesus suri aastal 33 m.a.j. Kas kadus valgus koos tema surmaga? Mitte mingil juhul! Olles veel maa peal, ütles Jeesus oma jüngritele: „Paistku teie valgus inimeste ees” (Matteuse 5:16). Vastavalt sellele paistis peale Jeesuse surma valgus tema järelkäijate kaudu.

Jeesust jäljendades peegeldavad kristlased tänapäeval Jehoova valgust, kui nad teevad kuulutustööd. Nad ’käivad nagu valguse lapsed’, tõestades, et on kristliku elu säravad eeskujud (Efeslastele 5:8).