Evangeeliumi tõde

KOLM väikest Matteuse evangeeliumi käsikirja fragmenti, tuntud kui P⁶⁴, on olnud Inglismaal Oxfordis asuva Magdaleni kolledži valduses alates aastast 1901. Õpetlased arvasid teatud aja, et need pärinevad teise sajandi lõpuosast m.a.j.

Hiljuti juhatas Carsten P. Thiede, papüroloogia ekspert Saksamaalt Paderbornist, põhjalikku uurimust, mille käigus uuriti P⁶⁴, mis koosneb Matteuse evangeeliumi 26. peatüki 10 salmi osadest. Mis oli tulemus? Kirjutades „Papüroloogia ja epigraafika ajakirjale” (Zeitschrift für Papyrologie und Epigraphik), kirjeldab Thiede Oxfordi fragmente kui „kristliku koodeksi fragmenti esimesest sajandist, võib-olla (kuigi mitte tingimata) aastale 70 A.D. eelnevast ajast”.

Thiede tähelepanekud äratasid ajakirjanduses ja õpetlaste ringkondades üsna suurt tähelepanu. Miks? Sest praegu peetakse evangeeliumide teksti vanimaks säilinud osaks P⁵², Johannese evangeeliumi fragmenti umbes aastast 125 m.a.j. ehk siis mitte varasemast ajast kui teisest sajandist.

Seda, kas uus dateering, mis anti papüürusfragmentidele P⁶⁴, saab üldise heakskiidu osaliseks, saame veel näha. Igal juhul ei teeks see varasem dateering P⁶⁴ mitte ainult vanimateks olemasolevateks evangeeliumi fragmentideks; see annaks ka lisatõendeid selle kohta, et Matteuse evangeelium kirjutati tõepoolest esimesel sajandil, vahest isegi enne aastat 70 m.a.j., kui olid veel elus paljud, kes olid Jeesuse elus asetleidnud sündmusi oma silmaga näinud ning võisid kinnitada evangeeliumi tõde.

[Pildi allikaviide lk 32]

Loa andnud: The President and Fellows of Magdalen College, Oxford.