Kuningriigi kuulutajad teatavad
„Tee evangeeliumikuulutaja tööd”
MIDA tähendab olla evangeeliumikuulutaja? See sõna on tõlgitud kreekakeelsest sõnast eu·ag·ge·li·stesʹ, mis on tihedalt seotud sõnaga eu·ag·geʹli·on, tähendusega „hea sõnum”. Evangeeliumikuulutaja on niisiis hea sõnumi kuulutaja ehk sõnumitooja.
Kõik tõelised kristlased on evangeeliumikuulutajad, sest nad kuulutavad head sõnumit Jumala Kuningriigist. Vastavalt sellele manitses apostel Paulus Timoteost ’tegema evangeeliumikuulutaja tööd’. Timoteos pidi sellesse töösse tõsiselt suhtuma. Paulus õhutas teda ’olema igapidi kaine’ ja ’viima täielikult läbi oma teenistust’. — 2. Timoteosele 4:5, NW.
Evangeeliumikuulutajatena suhtume ka meie oma teenistusse tõsiselt ja ’oleme kained’ ehk jääme valvsaks, et kasutada kõiki võimalusi hea sõnumi kuulutamiseks. Paljud on just sellise eraviisilise kuulutamise kaudu kohtunud Jehoova tunnistajatega ja niiviisi saanud teada Jehoovast ja tema tõotustest. Nõnda juhtus ka Seymore’iga, mehega Barbadoselt.
Seymore oli põhikooli õpetaja. Samas koolis oli poole kohaga õpetajana tööl Charles, kes oli Jehoova tunnistajana innukas evangeeliumikuulutaja. Ta oli täisaegne teenija ehk pioneer ja kasutas iga võimalust, et head sõnumit teistele jagada. Tänu Charlesi eraviisilisele kuulutamisele kuulis ka Seymore esmakordselt Kuningriigi sõnumit.
Peatselt oli ka Seymore täis otsustavust jagada Piibli tõdesid nii paljudele inimestele kui võimalik. Nii alustaski ta eraviisilisi vestlusi inimestega oma töökohal, eriti aga just oma õpilastega. Kuigi mõnedes maades ei ole põhikoolis usuõpetust ette nähtud, oli tema määratud õpetama religioosseid ja kõlbelisi väärtusi. Kuid nüüd olid Seymore’i endised vaated selles valdkonnas asendunud tema äsjaomandatud teadmistega Piiblist. Nii rääkis ta vahetundidel õpilastele Jumala tõotatud uuest maailmast ja igavese elu väljavaatest.
Kuidas lapsed sellele reageerisid? Paljud nendest ilmutasid tõelist huvi Jumala Kuningriigi hea sõnumi vastu. Peagi hakkas Seymore Piiblit uurima 13 õpilasega. Nende huvi oli niivõrd suur, et Piiblit hakati uurima kaks korda nädalas. Selle tulemusena hakkas enamik neist käima kristlikel koosolekutel Jehoova tunnistajate kohalikus kuningriigisaalis. Nendest üheksa on nüüdseks pühendunud ja ristitud Jehoova tunnistajad. Seymore aga viib nüüd täielikult läbi oma teenistust ja teenib üldpioneerina ning kogudusevanemana ühes Jehoova tunnistajate koguduses Barbadosel.
See on vaid üks näide sellest, kuidas Jehoova tunnistajad kõikjal maailmas teevad evangeeliumikuulutaja tööd, seda ka eraviisilist tunnistust andes. Nad järgivad Piibli manitsust Koloslastele 4:5, 6, kus öeldakse: „Kohelge targasti neid, kes on väljaspool, ja pidage aega kalliks! Teie kõne olgu alati armu sees, soolaga soolatud, et te teaksite, kuidas teil tuleb igaühele kosta.”