Kas hirm on sõber või vaenlane?
„Mõtlen sellele, kuidas mina tahaksin surra. Ma ei taha, et mind tulistataks, aga kui see peaks juhtuma, tahan, et mind otse pähe tulistataks, nii et ma kohe surma saaksin.”
LOS ANGELES TIMES’i reporter kuulis neid sõnu 14-aastaselt tütarlapselt. Ta intervjueeris õpilasi seoses hiljutiste tapmistega, kus noored on tapnud nii täiskasvanuid kui ka teisi noori. Reportaaž kandis pealkirja „Hirmumaailm”.
Sullegi ei saa teadmata olla, et paljud elavad hirmumaailmas. Mille ees nad hirmu tunnevad? Oleks raske konkreetselt välja tuua igat üksikut hirmu põhjust. Vaata, kas leiad kõrvaltoodud kastist midagi, mis su sõpradele või paljudele teistele sinu ümbruskonnas elavatele inimestele hirmu teeb? Kast on võetud 1993. aasta 22. novembri ajakirjast Newsweek ja kajastab „758 lapse vanuses 10 kuni 17 aastat ning nende vanemate” küsitluse tulemusi.
Kui neid noori praegu intervjueerida, võiksid nad tuua täiendavaid hirmu põhjusi, näiteks maavärinad. Ajakirjas Time teatati pärast 1994. aasta jaanuaris Los Angelesis toimunud kohutavat maavärinat: „Traumajärgsete stressihäirete hulka kuuluvad ka tahtmatult esilekerkivad mälestuspildid, painajalik hirm, piinav unetus ja viha suutmatuse pärast oma elu kontrollida.” Üks ärimees, kes otsustas sellest piirkonnast ära kolida, lausus: „Purustused on tühiasi. Asi seisneb hoopis meeletus hirmus. Lähed magama alumisele korrusele ja jätad kingad jalga. Magada aga ei saa. Iga öö vaid istud ja ootad, mis jälle võib juhtuda. Seda ei suuda taluda.”
„Õnnetuste jada on jaapanlaste närvid äärmuseni üles kruvinud,” kõlas 1995. aasta 11. aprilli Tokio-reportaaži pealkiri. Seal öeldi: „Närvigaasirünnak .. oli eriti tõsine löök jaapanlaste psüühikale, sest sellest kujunes üks osa sündmuste jadast, mis tekitas täiesti uutlaadi kollektiivse kindlusetusetunde tuleviku suhtes. [— — —] Enam ei tunne inimesed end turvaliselt tänavatel, mis varem olid nii kuulsad oma ohutuse poolest nii päeval kui ööl.” Ja hirmu ei tunne mitte ainult eakad inimesed. „Professor Ishikawa [Seijo ülikoolist] ütles, et eriti selgelt ilmnes ängistus .. noorte hulgas, kel tihti pole selget käsitust, mida tulevik neile toob.”
Tõendid osutavad sellele, et „kui tegemist on kõikehõlmava kabuhirmuga, võivad ajukeemias toimuda muutused, mistõttu inimesed on isegi aastakümneid hiljem adrenaliini toime suhtes tundlikumad”. Teadlased püüavad mõista, kuidas aju tõlgendab hirmutekitavat olukorda — kuidas me tajume üksikasju ja reageerime neile hirmutundega. Professor Joseph LeDoux kirjutas: „Kui jõuame jälile sellele, milliste närviteede kaudu olend teatud olukorras hirmust teada saab, on meil lootust jõuda selgusele selle mäluvormi üldmehhanismides.”
Kuid enamik meist pole eriti huvitatud sellest, millised keemilised või närvitalitluse protsessid kutsuvad esile hirmu. Meid huvitavad ehk enam vastused sellistele tõsielulistele küsimustele nagu „Miks me kardame? Kuidas me peaksime reageerima? Kas on olemas ka kasulikku hirmu?”.
Arvatavasti sa nõustud, et mõnikord võib hirmust ka abi olla. Oletame, et sa jõuad pimedas koju. Uks on poikvel, kuigi sa lahkudes selle korralikult sulgesid. Aknasse vaadates arvad nägevat varje liikumas. Tõmbud kiiresti pingule, sest tajud, et midagi on korrast ära. Võib-olla on majas varas või keegi muu sissetungija, kel nuga kaasas.
Taolises olukorras võib instinktiivne hirm takistada sind otse ohtlikku situatsiooni tormamast. Hirm võib aidata sul võtta tarvitusele ettevaatusabinõud või otsida abi, enne kui sulle kahju võidakse tekitada. Selle kohta on palju näiteid: silt, mis hoiatab sind kõrgepinge eest; raadioteade sinu piirkonnale lähenevast tormist; sinu autost kuulduv terav ja häiriv mootorimüra, kui oled parajasti keset tihedat liiklust.
Mõningatel juhtudel võib hirmutunne kindlasti meile sõbraks olla. See aitab meil end kaitsta või arukalt tegutseda. Kuid sa muidugi tead, et pidev ja tugev hirmutunne ei ole mingil juhul su sõber. See on sinu vaenlane. Sellega võib kaasneda hingeldus, südamepekslemine, nõrkus, värinad, iiveldus ning kõigest ümbritsevast väljalülitumine.
Ehk on sul ülimalt huvitav teada saada, et Piibel mainib meie aja kohta, et seda iseloomustab hirmuäratavate sündmuste areng maa peal ja tugev hirm. Miks see nõnda on ja kuidas see mõjutab sinu elu ja mõtteviisi? Lisaks, miks võib Piibli seisukohast lähtudes öelda, et on olemas üks igapäevane kartus, mis on eriti kasulik ja hea? Vaadelgem seda.
[Kast lk 3]
Kui täiskasvanuilt ja lastelt küsiti, mis neile kõige enam muret teeb, ütlesid nad, et neile teeb hirmu:
LAPSED LAPSEVANEMAD
56% Vägivallakuriteod perekonnaliikme vastu 73%
53% Täiskasvanu töökohakaotus 60%
43% Suutmatus tagada toit 47%
51% Suutmatus tagada arstiabi 61%
47% Suutmatus tagada peavari 50%
38% Perekonnaliikmel on probleeme uimastitega 57%
38% Nende perekonna lagunemine 33%
Andmed: Newsweek, 22. november 1993