Miks kurjad õitsevad?

„MIKS jäävad õelad elama?” Juba kaua aega tagasi küsis ustav Hiiob seda siirast südamest, ja seda on ka pärast tema päevi tihti küsitud. Tõenäoliselt mõlgub see küsimus meeles ka paljudel jugoslaavlastel (keda võib näha ka meie ajakirja kaanel), kes leinavad traagilises sõjas hukkunuid. Miks siis jäävad õelad ellu ja isegi õitsevad? Nagu Hiiob märkis, on „nende kojad [sageli] säästetud hirmust ja Jumala vitsa pole nende peal”. — Iiob 21:7, 9.

Kas tähendab see, et pole mõtet teenida Jumalat, armastada oma ligimest ja hoiduda halva tegemisest? Mitte mingil juhul! Piibel näitab meile, milline on õige suhtumine, öeldes: „Ära ärritu kurjadest; ära kadesta neid, kes teevad ülekohut, sest need niidetakse peagi nagu hein ja nad närtsivad nagu haljas rohi! Looda Jehoova peale ja tee head.” — Laul 37:1—3.

Tõepoolest, õelate näiline õitseng on vaid ajutine. Tegelikult on nende elu väga lühike, samal ajal kui neil, kes teenivad Jumalat, on helge tulevikulootus. Varsti läheb täide järgmine Jumala tõotus: „[Jumal] pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud!” (Ilmutuse 21:4) Seda aega näevad vaid õiglased inimesed, mitte kurjad. Kuidas see küll innustab tulema Jumala juurde ja õppima täitma tema tahet, olgu inimesed meie ümber kui kurjad tahes!

Kui sa soovid saada lisainformatsiooni või soovid, et keegi sind külastaks, et viia sinuga läbi tasuta kodust piibliuurimist, kirjuta palun Jehoova tunnistajatele EE0090 Tallinn, Postkast 73 või leheküljel 2 toodud lähima Vahitorni harubüroo aadressil.