Lugejate küsimusi

Kas hea ja kurja tundmise puu vili, mida Eeva ja hiljem ka Aadam sõid, oli õun?

Meie ei tea seda. Paljud inimesed on arvanud, et see ’keelatud vili’ oli õun, ja kunstnikud on sajandeid seda sageli niiviisi ka kujutanud. Kuid Piibel ei too ära ei puu ega selle vilja nime. Eeva rääkis sellest lihtsalt kui „puu viljast, mis keset aeda”. — 1. Moosese 3:3.

Selles suhtes pakub huvi väljaandes Insight on the Scriptures toodud artikkel „Õun”:

„On igasuguseid oletusi selle kohta, millist puud või puuvilja märgistati heebreakeelse sõnaga tap·puʹach. Sõna ise viitab millelegi, mis on tähelepanuväärne oma aroomi või lõhna poolest. See tuleneb sõnatüvest na·phachʹ, mis tähendab ’puhuma, hingeldama, hinge vaakuma’. (1. Mo 2:7; Ii 31:39; Jr 15:9) Seoses sellega kirjutas M. C. Fisher: ’Suhe [sõnaga na·phachʹ] tundub olevat esmapilgul semantiliselt võõras, kuid mõisted „tasa puhuma” ja „levitama aroomi” on omavahel seotud. Selle paralleelsõna puah tähendab nii „puhuma” (tuule kohta) kui ka „levitama meeldivat lõhna, olema aromaatne”.’ — Theological Wordbook of the Old Testament, väljaandja R. L. Harris, 1980, 2. köide, lk. 586.

Õuna asemel on pakutud välja mitmesuguseid puuvilju, kaasa arvatud apelsini, sidrunit, küdooniat ja aprikoosi. . . . Kuid selle araabiakeelne sugulassõna tuffah tähendab eeskätt ’õuna’, ning on tähelepanuväärne, et heebreakeelsed kohanimed Tappuah ja Beet-Tappuah (mis arvatavasti said oma nime sellest, et antud piirkonnas kasvatati valdavalt just seda puuvilja) on säilinud ka araabiakeelsetes vastetes. (Jo 12:17; 15:34, 53; 16:8; 17:8) Need paigad ei olnud mitte madalmaal, vaid mägismaal, kus üldiselt on kliima mõningal määral mõõdukam. Lisaks ei saa täiesti välja jätta ka võimalust, et kliima võis minevikus praegusest teatud määral erineda. Praegusaja Iisraelis kasvavad õunapuud, ja niisiis paistab see täiesti sobivat Piibli kirjeldusega. William Thomson, kes oli eelmisel sajandil aastaid Süürias ja Palestiinas, teatas, et nägi õunapuuaedu isegi Filistia tasandikel Aškeloni piirkonnas. — The Land and the Book, revideerinud J. Grande, 1910, lk. 545, 546.

Õunapuud (Pyrus malus) mainitakse eeskätt Saalomoni Ülemlaulus, kus Sulamiti karjusest kaaslase armastusväljendusi võrreldakse meeldiva varjuga, mida annab õunapuu, ja selle vilja magusa maitsega. (Ül 2:3, 5) Karjus omakorda võrdleb Sulamiti hingeõhku õunte aroomiga. (Ül 7:9; vaata ka 8:5.) Õpetussõnades (25:11) võrreldakse kohaseid, õigel ajal räägitud sõnu ’kuldõuntega hõbevaagnail’. Veel üks viide õunale on tehtud kirjakohas Joel 1:12. Igal juhul ei ole tuntud pärimusel, et Eedeni keelatud vili oli õun, mitte mingit piiblilist alust.” — Insight on the Scriptures, 1. köide, leheküljed 131—132, välja andnud aastal 1988 New Yorgi Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing.