Erilise tähendusega pealiskirjad

„IEHOVA SIT TIBI CUSTOS”

NEED sõnad, mis on kirjutatud ühe Ida-Šveitsis Celerinas asuva 17. sajandist pärit maja esiseinale, tähendavad: „Jehoova olgu sinu kaitsja.” Selles mägises piirkonnas võib üsna sageli näha Jumala nime, mis on raiutud või maalitud sajanditevanuste majade, kirikute ja vallamajade seintele. Kuidas sai Jehoova nimi nii tuntuks?

Muistne Reetia (mille alla kuulus osa praegusest Saksamaa kaguosast, Austriast ja Ida-Šveitsist) sai aastal 15 e.m.a. Rooma provintsiks. Selle elanikud hakkasid rääkima ladina keelel põhinevat retoromaani keelt, mis hiljem jagunes mitmeks dialektiks, mida Šveitsis Alpide orgudes ja Põhja-Itaalias kohati siiamaani räägitakse.

Aja möödudes tõlgiti mõned Piibli osad retoromaani keelde. Üks väljaanne, Biblia Pitschna, sisaldas Laule ja Kristlikke Kreeka Kirju. Selles Piiblis, mis trükiti aastal 1666, esines kõikjal Lauludes palju kordi nimi „Iehova”. Kuna Piibel oli peamine kodune lugemismaterjal, sai Looja nimi Biblia Pitschna lugejatele tuttavaks.

Kuid järeltulevad põlvkonnad ei tundnud Piibli teemade vastu enam huvi. Paljud ei vaevunud uurima, mida sõna „Iehova” tähendab, ning samuti ei püüdnud vaimulikud seda selgitada. Seetõttu said nendest pealiskirjadest vaid üht möödunud ajastut iseloomustavad kaunistused.

Viimastel aastakümnetel on sellealane haridustöö tähelepanuväärselt muutunud. Riigi madalikualadel elavad Jehoova tunnistajad on tulnud oma puhkuse ajal nendesse kaunitesse orgudesse ning teinud erilisi pingutusi selleks, et jagada kohalikele elanikele teadmisi Jumalast, kelle nimi on Jehoova. Mõned tunnistajad on selles piirkonas end isegi pikemalt sisse seadnud, nii et nad saavad kasutada rohkem aega selleks, et rääkida inimestele Looja imelistest eesmärkidest, mis tal maa ja inimese suhtes on. Niisiis, kui inimesed õpivad tundma tõelist Jumalat Jehoovat, omandavad need arhailised retoromaani pealiskirjad uue tähenduse.

[Pildid lk 32]

IEHOVA PORTIO MEA: Jehoova on mu osa. — Vaata Laul 119:57