Kas sa mäletad?

Kas sa oled viimaste Vahitorni numbrite üle hoolikalt mõelnud? Kui oled, siis on sul kindlasti huvitav järgmisi mõtteid meelde tuletada:

▫ Milline on peamine erinevus inimese ja loomade vahel?

Suurim erinevus puudutab aju ehitust, mahtu ja talitlust. Loomadel on peaaegu kõik aju talitlused sisse programmeeritud niinimetatud instinktiivse tarkusena. Kuid inimese puhul see nii ei ole. Jumal õnnistas inimesi tahtevabadusega. (Õpetussõnad 30:24—28) — 15/4, lehekülg 5.

▫ Milline osa oli laulmisel jumalakummardamises, mida iisraellased templis läbi viisid?

Muusika, eriti laulmine, etendas kummardamises tähtsat osa, ja seda mitte ilmtingimata selleks, et sisendada inimestesse Seaduse tähtsamaid põhimõtteid, vaid selleks, et luua kummardamiseks õige vaim. See aitas iisraellastel Jehoovat entusiastlikult kummardada. (1. Ajaraamat 23:4, 5; 25:7) — 1/5, leheküljed 10, 11.

▫ Millist tähelepanu vajavad lapsed varajasest lapseeast saadik?

Lapsevanemad peavad vastsündinule peaaegu lakkamatult tähelepanu osutama. Paulus kirjutas: „Sina tunned lapsest [„varajasest lapseeast”, NW] saadik pühi kirju, mis võivad sind teha targaks.” (2. Timoteosele 3:15) Niisiis osutasid vanemad Timoteosele juba varajasest lapseeast saadik ka vaimset laadi tähelepanu. — 15/5, lehekülg 11.

▫ Millised neli peamist tõendit näitavad, et Piibel sisaldab Jumala sõnumit kogu inimkonnale?

1) Kättesaadavus. Piibel on kättesaadav umbes 98 protsendile maailma rahvastikust. 2) Ajaloolisus. Piibel sisaldab ajaloofakte, mitte aga tõestamatuid legende. 3) Praktilisus. Selle käsud ja põhimõtted toovad peajoontes välja eluviisi, mis on kasuks neile, kes neist täpselt kinni peavad. 4) Prohvetiennustused. See on raamat, mis räägib üksikasjalikult tulevikus toimuvatest sündmustest. — 1/6, leheküljed 8, 9.

▫ Milline vastutus kaasneb õige religiooni tundmisega?

Kui me oleme õige religiooni kord juba kindlaks teinud, siis peame keskendama sellele oma elu. See on eluviis. (Laul 119:105; Jesaja 2:3) — 1/6, lehekülg 13.

▫ Miks on isiklik piibliuurimine nii tähtis?

Kõigil Jumala sulastel on vaja päevast päeva oma rõõmu ja jõudu uuendada, leides Jumala Sõna tõest uusi või sügavamaid aspekte. Niimoodi hoiavad nad end pidevalt vaimselt erksana. — 15/6, lehekülg 8.

▫ Mida mõeldakse Piiblis sõnaga „patt”?

Vastavate heebrea- ja kreekakeelsete sõnade verbivormid, mida Piiblis üldiselt „patu” märgistamiseks kasutatakse, tähendavad „mitte tabama”, eesmärgi, märgi või märklaua mittetabamise või nendeni mittejõudmise mõttes. Esimene inimpaar jäi Jumala aust ilma ega saavutanud seega eesmärki, mida Jumal silmas pidas, kui ta nad oma näo järgi lõi. Teiste sõnadega öeldes, nad patustasid. (1. Moosese 2:17; 3:6) — 15/6, lehekülg 12.

▫ Miks on väga arutu ärataganejate kirjandust lugeda?

Ärataganejate kirjanduses esitatakse valesid mõnikord „libedate kõnedega” ja „petlike sõnadega”. (Roomlastele 16:17, 18; 2. Peetruse 2:3) Kõik nende kirjutised on vaid kriitilised ja mahakiskuvad. Miski sellest ei ole ülesehitav. — 1/7, lehekülg 12.

▫ Kas Kreeka oli demokraatia häll?

Muistses Kreekas rakendati demokraatiat ainult mõnes linnriigis ja isegi nendes hääletasid ainult mehed. See tähendas, et neli viiendikku elanikkonnast jäeti välja. Vaevalt küll, et see oli üldrahvalik suveräänsus või demokraatia! — 1/7, lehekülg 16.

▫ Mis muudab kristliku abielu edukaks?

Kui abielumees ja -naine austavad Jumala suhtumist abiellu ja püüavad elada tema Sõna põhimõtete järgi. (Efeslastele 5:21—33) — 15/7, lehekülg 10.

▫ Kuidas võib perekondlik uurimine rõõmu pakkuda?

Püüdke kõiki lapsi kaasa tõmmata. Olge positiivsed ja ülesehitavad ning avaldage lastele nende osavõtu eest südamlikku kiitust. Ärge lihtsalt võtke materjali läbi, vaid püüdke jõuda oma laste südameni. — 15/7, lehekülg 18.

▫ Mida tähendab ütlus: „Kui nad ütlevad: ’Nüüd on rahu ja julgeolek!’ ”? (1. Tessalooniklastele 5:3)

Pane tähele, et Piibel ei ütle, et rahvad saavutavad „rahu ja julgeoleku”. Ilmselt räägivad nad sellest erilisel viisil, väljendades enneolematut optimismi ja veendumust. Rahu ja julgeoleku saavutamise võimalused näivad siis olevat reaalsemad kui kunagi varem. — 1/8, lehekülg 6.

▫ Nimeta kolm valdkonda, milles Jehoova ilmutab mõistlikkust.

Jehoova on ilmutanud oma valmisolekut andestada. (Laul 86:5) Ta on olnud valmis muutma kavatsetud tegevussuunda vastavalt olukordade muutumisele. (Vaata Joona 3. peatükki.) Samuti on Jehoova näidanud mõistlikkust oma võimu tarvitamisel. (1. Kuningate 22:19—22) — 1/8, leheküljed 12—14.