„Nad tunnevad tema häält”
„JEHOOVA on mu karjane.” Sellised on Laul 23 avasõnad. Pühakirjas võrreldakse Jehoova Jumalat karjasega ka Jesaja prohvetiennustuses, kus öeldakse: „Otsekui karjane hoiab ta oma karja, kogub oma käsivarrega tallekesi ja kannab neid süles, talutab imetajaid lambaid!” — Jesaja 40:11.
Samamoodi on ka Jeesust Kristust võrreldud karjasega. Ta ütles: „Mina olen karjane. Hea karjane jätab oma elu lammaste eest.” (Johannese 10:11) Jeesus ütles, et „lambad kuulevad [karjase] häält, ja ta kutsub omi lambaid nimepidi ja viib nad välja”. Ta lisas, et „lambad järgivad [karjast], sest nad tunnevad tema häält. Aga võõrast nad ei järgi, vaid põgenevad tema eest, sest nad ei tunne võõraste häält”. — Johannese 10:2—5.
Nii Jehoova Jumal kui ka tema Poeg Jeesus Kristus vastavad sellele eeltoodud kirjakohtades toodud kirjeldusele. Nad kohtlevad oma piltlikke lambaid helluse ja armastava hoolitsusega. Selle tulemusena tunnevad lambasarnased inimesed, et neid armastatakse, et nende elu on turvaline ja kaitstud.
On kohane, et neid suhteid võrreldakse sõnasõnaliste lammaste ja nende karjase suhetega. John Hartley kirjutas aastal 1831 oma tähelepanekutest selles vallas. Ta märkis, et Kreekas oli karjastel kombeks oma lammastele nimed panna. Kui karjane kutsus lambaid nimepidi, siis need vastasid tema häälele. Umbes 51 aastat hiljem, aastal 1882, tegi J. L. Porter samasuguseid tähelepanekuid. Ta oli ise tunnistajaks, kuidas karjased „tõid kuuldavale . . . veidra kilava hüüde”, mille peale lambad kuulekalt karjastele järgnesid. Selsamal aastal kirjutas William M. Thomson korduvatest katsetest, mis kinnitasid, et on võimalik õpetada lambaid oma karjast järgima ja tema häält ära tundma.
Kas neid ainulaadseid karjaste ja nende lammaste vahelisi suhteid on ka hilisemal ajal tähele pandud? On küll. Austraalia rännumees Robyn Davidson kirjutas 1993. aasta septembrikuu ajakirjas National Geographic India loodeosas elavatest rabari karjastest järgmist: „Igal karjasel on mitu üksteisest pisut erinevat kutset, ühe teema variatsioonid. On hommikukutsed väljaminekuks, kutse, mis toob lambad vee äärde, ja nii edasi. Iga mees tunneb oma lambaid ja lambad tunnevad oma karjast, ning hommikul eraldub karjase enda kari suuremast karjast ja läheb tema järel välja.”
Kahtlemata pani Jeesus tähele sedasama, mida kirjeldasid need neli äsjamainitud rändajat. Tema enda tähelepanekud lisasid tema häält tundvate lammaste võrdluspildile ehtsust. Kas sina oled Jeesuse lammas? Kas sina tunned tema häält ja kuuled seda? Kui sa tunned ära ja võtad omaks, et tema õpetused on tõde, ning kui sa kuuletud tema käskudele ja järgned Jehoova kummardamises tema juhtimisele, siis võid sa kogeda Jehoova Jumala ja tema Poja Jeesuse Kristuse hella karjatamist. — Johannese 15:10.