Kuningriigi kuulutajad teatavad
Ta võttis kuulda Piibli poolt õpetatud südametunnistust
IISRAELI kuningas Taavet palus Jehoovalt abi, öeldes: „Aga mina tahan käia laitmatuses; lunasta mind ja ole mulle armuline!” (Laul 26:11) Kuna ta jäi laitmatuks, oli Jumal talle tõepoolest armuline. Jehoova õnnistas ka Jeesust, sest ta täitis oma taevase Isa tahet, ning Ta õnnistas üht Kolumbia noorukit, kes võttis kuulda Piibli poolt õpetatud südametunnistust ja otsustas täita Jumala tahet. See noormees jutustab:
„Olin katoliikliku kooli õpilane, kui hakkasin Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima. Aga kui ma missast osa võtsin, piinas mind südametunnistus, ja seepärast läksin kooli juhataja (kes oli preester), kutsenõuande konsultandi ja grupivanema juurde ning palusin end missalkäimisest vabastada. Kuigi mind vabastati, püüdsid mõned sundida mind missal käima. Surve tugevnes kohe pärast seda, kui mind Jehoova tunnistajaks oli ristitud. Isa ähvardas mind kodunt välja ajada, kui mind peaks koolist välja heidetama. Ta soovis, et ma saaksin ülikoolihariduse ja teeksin kutsealast karjääri.
Kooli juhataja hoiatas korduvalt igaühte katoliiklike kohustuste täitmatajätmise eest. Kui saabus aeg aasta esimest missat pidada, olin missa lõpuni peidus. Seejärel andsin õpetajale (preestrile) brošüüri School and Jehovah’s Witnesses [Kool ja Jehoova tunnistajad] ning ütlesin talle, et ma ei saa missal viibida, kuna olen Jehoova tunnistaja. Ta ütles: ’Sa võiksid endale parem teist kooli otsima hakata.’ Teadsin, et kui mind koolist välja heidetakse, viskab mu isa mind kodunt välja. Sellest hoolimata palusin Jehoovat ning andsin pidevalt oma koolikaaslastele põhjalikku tunnistust.
Siis tuli koolivaheaeg. Kui ma pärast vaheaega taas koolis olin, saabus aeg, mil jälle missat peeti. Rektor ja teised preestrid seisid kabeli ees ning olid valmis pihtimusi kuulama. Tundsin suurt hirmu. Läksin sisse ja istusin maha, kuid südametunnistus vaevas mind. Kui laulma hakati, siis mõtlesin: ’Miks ma siin olen? Minu Jumal on Jehoova. Ma ei tohi argpüks olla ja teda reeta. Ma ei tohi tema lootusi petta. Ta ei jäta mind maha.’ Palusin julgust. Seejärel läksin kabelist välja ja seisin pihtijate ritta. Kui jõudsin juhatajani, ütlesin talle: ’Õpetaja, ma ei hakka pihtima.’ Ta ütles: ’Ma arvasin seda.’ Ütlesin talle, et olen valmis tagajärgede eest vastutust kandma, kuid südametunnistus ei luba mul missal viibida. Ma ei saa teha asju, mis on vastuolus Piiblist õpituga.
Ta vaatas mulle otsa, naeratas ning ütles: ’Imetlen sind. Kõik te, Jehoova tunnistajad, väärite imetlust. Teie elus seisab Jumal esikohal ja te olete valmis tema seadusi täitma, maksku see mis maksab. Ole alati selline. Teed õigesti. Soovin, et kõik katoliiklased oleksid sinu sarnased ja näitaksid üles samasugust indu, samasugust armastust Jumala vastu. Nüüdsest alates oled sa vabastatud meie religioossetes kombetalitustes osalemisest.’ Kui rõõmus ma küll olin! Jehoova oli õnnistanud minu otsustavust kuuletuda Piibli poolt õpetatud südametunnistusele.
Järgmisel päeval ütles kooli juhataja õpilastele: ’Teised religioonid on meist ees. Miks ei ole meil seda, mis neil on — indu, sügavat armastust Jumala vastu ja soovi teenida eeskätt teda? Just see peab meil südames olema.’
Lõpuks viidi rektor üle Rooma ning uus rektor ei teinud väljagi sellest, et ma kombetalitustes ei osalenud. Isa kolis kodunt ära ja jättis mulle võimaluse saavutada pärast kooli lõpetamist eesmärk alustada täisaegset teenimist.”
Jehoova õnnistas seda noormeest, kes võttis kuulda Piibli poolt õpetatud südametunnistust. Samamoodi õnnistab ta kõiki neid, kes soovivad tema tahet täita. — Õpetussõnad 3:5, 6.