Õhtu, mida tuleb mälestada

ÜHEL tähelepanuväärsel päeval rohkem kui 3500 aastat tagasi käskis Jehoova Jumal orjastatud iisraellastel Egiptuses tappa üks lambatall ning piserdada selle verd oma majauste pealispuudele ja piitjalgadele. Selsamal ööl Jumala ingel ruttas mööda majadest, mis olid niimoodi märgistatud, kuid tappis kõikide egiptlaste kodudes nende esmasündinud pojad. Seejärel iisraellased vabastati. Sellest ajast peale on juudid selle sündmuse aastapäeval paasapüha pidanud.

Vahetult pärast seda, kui Jeesus Kristus lõpetas koos apostlitega oma viimase paasapüha tähistamise, seadis ta sisse söömaaja, mis mälestab tema ohvrisurma. Ta ulatas oma ustavatele apostlitele leiva ning ütles: „Võtke, sööge, see on [„see tähendab”, NW] minu ihu!” Seejärel andis ta neile veinikarika ja ütles: „Jooge kõik selle seest! Sest see on minu veri [„see tähendab minu verd”, NW], uue lepingu veri, mis paljude eest valatakse pattude andeksandmiseks.” Jeesus ütles samuti: „Seda tehke minu mälestuseks!” (Matteuse 26:26—28; Luuka 22:19, 20) Niisiis käskis Jeesus oma järelkäijatel tema surma tähistada.

Jehoova tunnistajad esitavad sulle südamliku kutse tähistada koos nendega Jeesuse surma mälestusõhtut. Sa võid minna oma kodule kõige lähemasse kuningriigisaali. Küsi kohalike Jehoova tunnistajate käest täpne aeg ja koht. Mälestusõhtut pühitsetakse 1994. aastal laupäeval, 26. märtsil, ning leiba ja veini pakutakse pärast päikeseloojangut.