Lugejate küsimusi

Jumal hoiatas Kaini, et ’patt luurab ta ukse ees ja himustab teda’, mis paistab vihjavat metsloomale ja tema ohvrile. (1. Moosese 4:7) Miks kasutati taolist väljendit enne Veeuputust, mil loomad sõid vaid taimetoitu?

Moosese kirjutatud raamatutes leiame terve hulga tõsiasju ja ajaloolisi sündmusi kajastavaid salme, mis ei sobi üldse ajaloolise taustaga kokku.

Näiteks esitatakse 1. Moosese 2:10—14 toodud jutustuses geograafilisi üksikasju Eedeni aia kohta. Mooses kirjutas, et üks jõgi „voolab hommiku pool Assurit”. Kuid Assurimaa sai oma nime Seemi pojalt Assurilt, kes sündis pärast Veeuputust. (1. Moosese 10:8—11, 22; Hesekiel 27:23; Miika 5:5) Ilmselt kasutas Mooses oma täpses, inspireeritud jutustuses terminit „Assur” lihtsalt selleks, et viidata tema lugejatele tuttavale alale.

Vaadelgem teist näidet 1. Moosese raamatu esimestest peatükkidest. Pärast seda, kui Aadam ja Eeva pattu tegid ja aiast välja aeti, takistas Jehoova neid tagasi pöördumast. Kuidas? 1. Moosese 3:24 öeldakse: „Ta ajas Aadama välja ja pani hommiku poole Eedeni rohuaeda keerubid ja tuleleegina sähviva mõõga, et need valvaksid elupuu teed.” Pane tähele väljendit „tuleleegina sähviv mõõk”. Kas Jumal leiutas mõõgad?

Meil ei tarvitse järeldada, et meie armastav Looja oli meile teadaolevate mõõkade leiutaja. Aadam ja Eeva nägid inglite ees midagi sähvivat. Mis see siis oli? Ajal, mil Mooses 1. Moosese raamatu kirjutas, olid mõõgad üldtuntud ja neid kasutati sõjapidamises. (1. Moosese 31:26; 34:26; 48:22; 2. Moosese 5:21; 17:13) Niisiis võimaldasid Moosese sõnad „tuleleegina sähviv mõõk” lugejatel teataval määral ette kujutada, mis oli Eedeni sissepääsu juures. Moosese päevade aegsed teadmised aitasid taolisi asju paremini mõista. Moosese kasutatud väljendused on kindlasti täpsed, sest Jehoova pani need Piiblisse. — 2. Timoteosele 3:16.

Kuidas on siis lugu salmiga 1. Moosese 4:7? Jumal hoiatas Kaini: „Eks ole: kui sa head teed, siis on su pilk tõstetud üles? Aga kui sa head ei tee, siis luurab patt ukse ees ja himustab sind! Kuid sina pead tema üle valitsema!” Nagu märgitud, paistab keel maalivat siin kujutluspildi näljasest luuravast metsloomast, kes on ohvrile kallale sööstmas, et teda alla kugistada.

Kuid Piibli tõendid näitavad, et Aadam ja Eeva elasid kõigi loomadega rahus. Mõned loomad tundsid end ehk inimese lähedal üsna hästi ja see lähedus tuli neile isegi kasuks. Teised loomad olid metsloomad, kes loomu poolest kaldusid inimestest eemal elama. (1. Moosese 1:25, 30; 2:19) Ent Piibel ei ütle, et ükski loom oleks teisi loomi või inimesi püüdnud. Nimelt määras Jumal algselt nii loomade kui ka inimeste toiduks taimed. (1. Moosese 1:29, 30; 7:14—16) See olukord muutus alles pärast Veeuputust, nagu seda näitab 1. Moosese 9:2—5.

Mida siis öelda Jumala hoiatuse kohta Kainile, nagu see on kirjas 1. Moosese 4:7? Kindlasti mõisteti kujutluspilti luuravast kiskjast, kes on valmis ohvrile kallale kargama, Moosese päevil hõlpsasti, ja ka meie mõistame seda. Niisiis kasutas Mooses ehk jälle veeuputusjärgse maailmaga tuttavatele lugejatele kohast väljendit. Ja kuigi Kain polnud taolist looma kunagi näinud, oleks ta mõistnud selle hoiatuse mõtet, mis samastas tema patuse soovi näljase, apla metsloomaga.

Meile peaks suuremat mõju avaldama hoopis selle loo peamine sisu: Jumala lahkus Kaini hoiatamisel, nõuande alandliku vastuvõtmise väärtus, kui kergesti võib armukadedus inimest rikkuda ja kui tõsiselt me peaksime suhtuma Jumala antud hoiatustesse, mille ta meie jaoks lasi Pühakirja üles kirjutada. — 2. Moosese 18:20; Koguja 12:12; Hesekiel 3:17—21; 1. Korintlastele 10:11; Heebrealastele 12:11; Jakoobuse 1:14, 15; Juuda 7, 11.