Jumala nimi

„Kui Jehoova ei ehita koda, siis ehitajad näevad selle kallal vaeva ilmaaegu!” Nii kõlab see ladinakeelne raidkiri eesti keeles. Need sõnad on võetud Piiblist Laul 127:1 ja nendes peitub sügav tõde: iga pingutus, mida Jehoova ei õnnista, on lõppkokkuvõttes asjatu.

See raidkiri, mis on pärit aastast 1780, asetseb ühel hoonel Sri Lankas Colombos, ja see on tähelepanuväärne selle poolest, et sellel on Jumala nimi Jehoova. (Vaata fotot.) Möödunud sajanditel kasutati seda nime laialdaselt. See kirjutati sageli ilmalikele hoonetele, kirikutele ja isegi müntidele. Misjonärid kasutasid Jumala nime, kui nad viisid Piibli kaugetesse maadesse — millega võib kahtlemata selgitada ka Jumala nime esinemist selles raidkirjas, mis asub Sri Lankal.

Kuidas on asjad küll tänapäeval muutunud! Vähesed neist, kes ennast kristlasteks peavad, on Jumala nimest huvitatud. Mõned õpetlased isegi kritiseerivad Jehoova tunnistajaid selle nime rõhutamise pärast. Miks? Nagu mõned neist ütlevad, ei teata täpselt, kuidas seda heebrea keeles hääldati. Aga kui paljud teavad seda, kuidas Jeesuse nime heebrea keeles algselt hääldati? Sellest hoolimata kasutatakse tema nime kõikjal ja sellest peetakse lugu.

Jeesusele oli Jumala nimi väga tähtis. Ta õpetas meid palvetama: „Pühitsetud olgu sinu nimi.” (Matteuse 6:9) Ning natuke aega enne oma surma ütles ta Jumalale: „Mina olen sinu nime ilmutanud inimestele, keda sa mulle oled andnud maailmast.” (Johannese 17:6) Tõelised kristlased käivad täpselt Jeesuse jälgedes. Kas ei peaks nemadki inimestele ’Jumala nime ilmutama’? Jehoova tunnistajad teevad seda, ja Jehoova õnnistab rikkalikult nende „koda”. Nende juures täitub järgmine laulusalm: „Õnnis [„õnnelik”, NW] on rahvas, kelle Jumal on Jehoova!” — Laul 144:15.