Näljahäda ette kuulutatud

VIIMASTEL aastatel on näljahäda teema maailma uudistes valuliselt tuttavaks muutunud. Etioopiast ja mujalt on jõudnud meieni unustamatud pildid kannatustest. Aastal 1992 koondus maailma tähelepanu Somaalia põuast ja sõjast tulenenud näljahäda traagilistele ohvritele. Ajaleht International Herald Tribune teatas 1992. aasta septembris: „Keegi ei tea, kui paljud somaallased on surnud, kuid Punane Rist pakub arvuks üle 100000. Iga päev surevad sajad, kui mitte tuhanded inimesed.”

Need arvud ei anna tegelikult edasi sellega seotud üksikisikute viletsust ja valu. Rahvusvahelise Põgenikeühenduse Euroopa esindaja Yvette Pierpaoli kirjutas ÜRO ajakirjas Refugees: „New Yorgis või Genfis paistab põgenike küsimus väga lihtsana; esitatakse numbreid, mille taga olevat nullide rodu on raske haarata. Kuid tuhandete kilomeetrite kaugusel, igasuguse kontrolli alt väljunud maade piiride taga, pitsitab ängistus kurku ja tohutud kannatused tekitavad soovi karjuda.”

Samal ajal kui Punane Rist ütleb, et Somaalia abistamise püüdlused kujutavad endast Punase Risti suurimat humanitaarabioperatsiooni, kurdavad paljud vaatlejad, et üldkokkuvõttes on see liiga väike abi, mis saabub liiga hilja. Pierpaoli kurdab: „Annetavad maad hoiavad end tagasi, kuna nad on väsinud laguneva Aafrika toetamisest. . . . Nad süüdistavad aafriklasi halvas asjaajamises, nende juhtide ahnuses ja näiliselt lõpututes konfliktides.”

Piibel kuulutas ette, et tuleb aeg, mil „paiguti” on toiduainete puudus. Need näljahädad koos teiste selliste sündmustega nagu sõjad, maavärisemised ja katkud näitavad, et Jumala Kuningriik on lähedal. (Luuka 21:11, 31) Veel näitab Piibel, et Jumala heatahtliku Kuningriigi alluvuses on kogu inimkonna jaoks olemas külluslikult toitu. „Viljarohkus on maa peal,” kirjutas laulik. „Mägede otsas kahisevad viljapead.” — Laul 72:16.