Kas sa mäletad?

Kas sa oled leidnud, et Vahitorni viimased numbrid on sinu jaoks praktilise väärtusega olnud? Miks siis mitte kontrollida oma mälu järgnevate küsimuste abil:

▫ Mida me peaksime tegema, kui mingi ebamoraalne mõte kutsumatult meie mõistusesse tuleb?

Me peaksime suunama oma mõtted mujale, minema jalutama, lugema midagi või tegema mingeid majapidamistöid. Ka palve on sellises olukorras võimas abi (Laul 62:9). — 15.4., lehekülg 17.

▫ Miks peaksid noored inimesed olema ettevaatlikud muusika suhtes, mida nad kuulavad?

Muusikal on jõud liikuma panna, kaasa haarata ja mõjutada. Kuna paljudes populaarsetes lauludes on üllatavalt palju seksuaalseid vihjeid ja varjatud viiteid ebamoraalsusele, on kerge mõista, et heliplaate, kassette ja laserplaate valides tuleb olla väga valvas. — 15.4., leheküljed 20—21.

▫ Mida mõeldakse väljenduse all „meie Issanda Jeesus Kristuse juuresviibimine”? (1. Tessalooniklastele 5:23, NW)

See viitab Issand Jeesus Kristuse kuninglikule juuresviibimisele Kuningana alates 1914. aastast peale seda, kui ta seati troonile taevas (Laul 110:1, 2). — 1.5., lehekülg 11.

▫ Mis eesmärgiga puhastas Jehoova oma vaimse templi? (Malakia 3:1—4)

Jehoova soovis, et tema tempel oleks puhtas seisundis, nii et kui sinna tuuakse suur hulk maise lootusega kummardajaid, leiaksid nad paiga, kus peetakse lugu tema universumi suveräänsusest, kus pühitsetakse tema jumalikku nime ja kus kuuletutakse tema õiglastele seadustele. — 1.5., lehekülg 16.

▫ Mis on see „vara”, mille Kristus Jeesus oma määratud orjale annab? (Matteuse 24:45—47, NW)

See „vara” viitab kõigile maa peal olevatele vaimsetele asjadele, mis on saanud Kristuse omandiks seoses tema kui taevase Kuninga autoriteediga. Sinna hulka kuulus volitus teha Kristuse jüngriteks inimesi kõikidest rahvastest (Matteuse 28:19, 20). — 1.5., lehekülg 17.

▫ Kuidas kristlikud kogudusevanemad näitavad, et nad vastavalt Peetruse innustusele 1. Peetruse 5:2 (NW) ’meeleldi’ karjatavad?

Kristlik kogudusevanem, kes lammaste eest hoolt kannab, teeb oma karjasetööd meeleldi, omast vabast tahtest Hea Karjase Jeesus Kristuse juhtimise all. Meeleldi teenimine tähendab ka seda, et kristlik karjane allub Jehoova autoriteedile ja ilmutab lugupidamist teokraatliku korralduse vastu. — 15.5., lehekülg 20.

▫ Mida Jeesus mõtles, kui ta ütles, et igaüks, kes teda järgib, peab ’end salgama’? (Matteuse 16:24)

’Enda salgamine’ tähendab, et sa pead loovutama iseenda Jehoovale. (1. Korintlastele 6:19, 20) See tähendab, et sa ei ela mitte iseendale, vaid Jumalale meelepäraselt (Roomlastele 14:8). — 1.6., lehekülg 9.

▫ Mida on inimesel vaja, et olla õnnelik?

Tõelise õnne toob inimese ellu see, et ta tunneb rõõmu headest suhetest Jehoovaga ja on toimekas tema teenistuses. — 1.6., lehekülg 22.

▫ Miks lubas Jehoova Aabrahamil endaga nii julgelt rääkida Oma eesmärgist hävitada Soodom? (1. Moosese 18:22—32)

Üks põhjus seisnes selles, et Aabraham oli Jumala sõber. (Jakoobuse 2:23) Lisaks oli Jehoova teadlik Aabrahami rõhutud tunnetest. Jumal teadis, et Soodomas elas Aabrahami vennapoeg Lott ja et Aabraham oli Loti julgeoleku pärast väga mures. Neil põhjustel vastas Jehoova hea meelega Aabrahami küsimustele, mis puudutasid Tema eesmärki hävitada Soodom. — 15.6., lehekülg 16.

▫ Kas 16. sajandi protestantlik reformatsioon märgistas tõelise kristluse juurde tagasipöördumist?

Ei, seda ta ei teinud! Selle asemel et aidata tõelise kristluse juurde tagasi pöörduda, tõi reformatsioon esile suure hulga rahvuslikke või territoriaalseid kirikuid, mis on püüdnud saavutada poliitiliste riikide poolehoidu ja on neid nende sõdades aktiivselt toetanud. — 1.7., leheküljed 10—11.

▫ Mis on need „varandused taevas”, millest Jeesus Matteuse 6:20 rääkis?

Need on varandused, mis iialgi ei kao, mille hulka kuuluvad hea nimi Jehoova ees ja ustav kristlik teenimine. Need asjad on selliste killast, mida Jehoova iialgi ei unusta (Heebrealastele 6:10). — 1.7., lehekülg 32.

▫ Millised omadused on Peetruse sõnade kohaselt meie usu eluliselt tähtsad koostisosad? (2. Peetruse 1:5—7, NW)

Peetrus ütles, et meie usk tuleks varustada vooruslikkuse, tundmise, enesevalitsemise, vastupidavuse, Jumalale andumise, vennaliku kiindumuse ja armastusega. — 15.7., lehekülg 13.

▫ Milline hoiatus Jumala sulaste jaoks leidub jutustuses Taaveti patust Batsebaga? (2. Saamueli 11:2—4)

Kuigi Taavet võis oma abielust vabalt naudingut tunda, lubas ta lubamatul seksuaalsel himul kasvada. Märgates, kui veetlev on Uurija naine, andis ta vaba voli mõtetele — ja tegudele —, et temaga lubamatult lõbutseda. Sama võib juhtuda ka ükskõik kellega Jumala sulastest, kui ta ei hülga seda ahnuse vormi (Jakoobuse 1:14, 15). — 1.8., lehekülg 14.