Nõrgenevad abielusidemed

NOOR ema kaisutas oma kahe kuu vanust last. Seejärel lasi ta lapsel äkilises raevus põrandale kukkuda. Poisike suri mõni tund hiljem. „Ma lasin tal meelega kukkuda,” ütles ema, „kuna mu abikaasa ei hooli oma perekonnast.” Selle asemel et olukorda oma abikaasaga arutada, valas ta oma viha välja süütu lapse peale.

Vähesed emad otsivad väljapääsu nii äärmuslikust sammust, kuid paljud tunnevad sama mida temagi. Abielupaaridel muutub oma abielu edukaks tegemine järjest raskemaks. Pereajakirjas Journal of Marriage and the Family öeldi: „Kui abielu õnnestumise tõenäosus on nii väike, nagu see on tänapäeval Ühendriikides, on tugeva ja täieliku abielusideme loomine . . . nii riskantne, et ükski kaine mõistusega inimene ei teeks seda.”

Nendel rahututel aegadel suurendavad ebamoraalsus, ühtesobimatus, võlad, hõõrumised abikaasapoolsete sugulastega ja omakasupüüdlikkus koduseid riidusid, mis väga sageli lähevad üle lahutuseks. Olukord Jaapanis on nii tõsine, et isegi katoliku kirik, kes on kuulus oma lahutusevastase kindla hoiaku poolest, pidi moodustama erikomisjoni, et lahutatud ja taasabiellunud kirikuliikmete olukorda kergendada. Abielulahutusega seotud probleemid mõjutavad üha kasvavat hulka kirikuskäijaid.

Siiski näitab abielulahutuste arv ainult jäämäe veepealset osa. Ühendriikides korraldatud uurimus näitab, et abielulahutuste kasvu taga on hoopis abielu enda allakäinud kvaliteet, mitte lihtsalt ühiskonna suundumus, mis muudab lahutuse lihtsamaks. Kui abielu heaks tehakse vähem pingutusi ja ei võeta enda peale vastutust, kaotab kooselu oma sära. Paljud on küll pealtnäha abielupaar, kuid nad ei täida oma abielukohustust ja peaaegu ei räägigi teineteisega. Mõnedel on samasugused tunded nagu ühel idamaa naisel, kes ostis endale eraldi hauaplatsi, öeldes: „Ma keeldun oma abikaasaga koos hauas olemast.” Olles võimetu lahutama ennast oma abikaasast praegu, kavatseb ta saada postuumse lahutuse. On kahetsusväärne, et kuigi sellised inimesed pole lahutatud, ei ole abielu nende jaoks õnne allikas.

Nii oli lugu Isaoga. Ta oli abiellunud oma naisega juhusliku tuju tõttu ning ta ei tundnud mingit vajadust oma egoistlikku elustiili muuta. Kuigi tal oli kaugvedude autojuhina hea sissetulek, raiskas ta kogu oma palga söömisele ja joomisele ega hoolitsenud oma pere eest. Tulemuseks oli see, et ta tülitses oma naisega vahetpidamata. „Alati kui mul halvasti läks,” meenutab Isao, „läksin koju ja valasin oma viha välja oma perekonna peale.” Nagu vulkaan, mis ei rahune, kerkis abielulahutuse teema iga päev esile.

Paljud mehed ja naised vaevlevad halva abielu käes. Ükskõik kas nad lahutavad või mitte, ei leia nad õnne. Kas neil on võimalik oma abielu edukaks muuta? Mida nad võivad teha, et oma abielusidemeid tugevdada?