Samm tagasiteel

’TA RÄÄKIS neile tähendamissõnadega.’ Niimoodi alustab Piibel Jeesuse kolme mäletamisväärset tähendamissõna halastusest — kadunud lambast, kadunud drahmirahast ja kadunud pojast. — Luuka 15:3—32.

Vahitorni 1991. aasta 15. aprilli numbri kaks artiklit analüüsisid neid piltlikke näiteid ja aitasid paljudel lugejatel mõista, kuidas tänapäeval tuleks halastust osutada. Esmatähelepanu oli pööratud vaimsetele karjastele, et nad ilmutaksid algatust ühendusevõtmises inimestega, kes on eemaldatud, kuid kes võiksid lahkele külaskäigule vastukaja ilmutada. Milline on olnud nende artiklite ja selle uue tegutsemisviisi tulemus?

Peatselt pärast selle ajakirja ilmumist kirjutas üks USAs Washingtoni osariigis elav mees: „Postiga saabus täna tõend Jehoova külluslikust armastavast lahkusest. Istun siin, pisarad silmis ja rõõm südames nende Kõigekõrgema antud korralduste ja paranduste pärast. Ainult tõeliselt õiguse kohaselt tegutsev Jumal saab pakkuda abi neile lambasarnastele inimestele, kes on kadunud. . . . Jah, ma olen eemaldatud, kuid edenen tagasivõtmise suunas.” Oktoobris võeti ta tagasi.

Aga kuidas on lugu kahe kogudusevanema poolt tehtavate külastustega? Üks kristlik abielunaine kirjutas: „Mu tunded on sõnulseletamatud. Mu mees oli ligikaudu 13 aastat eemaldatud. Vanemad külastasid teda, nagu artiklis soovitati. Eile õhtul läks ta esimest korda paljude aastate jooksul koosolekule. Ta püüab nüüd muuta oma elu ja tulla tagasi.”

Külastades kogudust koguduse järel, näevad reisivad ülevaatajad tulemusi. Üks ringkonnaülevaataja kirjutas äsja:

„Kui 1991. aasta 15. aprilli Vahitorn ilmus, küsisid paljud endalt, milline võiks olla vastukaja vanemate ühendusevõtmisele. Vastus on saanud täiesti ilmseks.

Meie ringkonnas on neli minu poolt viimati külastatud kogudust olnud tunnistajaks üheksa inimese naasmisele kuningriigisaali. Kuigi tagasi on võetud ainult üks inimene, teevad teised kaheksa häid edusamme. Vanemad ja kogudused on erutatud, nähes oma töö tulemusi ja teokraatlike juhendite rakendamise tarkust.

Me rõõmustame selle hea ja halastava korralduse üle. Üks tagasivõetud õde kommenteeris: ’Minul endal ei olnud naasmiseks julgust, sest ma tundsin, et olen Jehoova ees hukka mõistetud. Aga vanemate külastus andis julgustust, mida mul oli tagasitulemiseks vaja.’ Tema entusiasm on kogudust suuresti julgustanud.”

Kuigi paljud, keda külastatakse, ei ilmuta vastukaja, tehakse selle halastava algatuse ilmutamisega kindlasti head. Niisiis vaatavad iga koguduse vanemad septembris üle nende nimed, kes antud territooriumil on eemaldatud, ja korraldavad külastuse kõigile neile, kes nende arvates võiksid osutatud halastusele vastukaja ilmutada.