Gibeonlased otsisid rahu

ÜLALTOODUD künka tippu rajatud linn arvatakse olevat paigas, kus asus muistne Gibeon, mis oli umbes 10 kilomeetrit Jeruusalemmast põhja pool.

Sa ilmselt tead, et Gibeon sai kuulsaks peatselt pärast seda, kui Joosua oli Iisraeli Tõotatud Maale viinud ja Jeeriko võitnud. Gibeonis elanud kaananlased mõistsid, et nad ei suuda seista vastu Iisraelile, kellel oli selgelt Jumala toetus. Mida teha? Kavalust appi võttes läkitasid gibeonlased esindajad, kes esitlesid endid ränduritena kaugelt maalt. See rahusobitamine õnnestus, sest Iisrael tegi nendega lepingu. Kui nende kavalus avastati, said gibeonlastest puuraiujad ja veetoojad.

Ilmselt polnud Jumal rahulolematu selle rahva suhtes, kes otsis rahu. Ta toetas Joosuat, kui too kaitses gibeonlasi, keda ründasid viis kuningat. Jehoova pikendas ime läbi isegi päevavalgust võitluse jaoks. — Joosua 9:3—27; 10:1—14.

Väljakaevajad leidsid sellelt künkalt kalju sisse raiutud sügava kaevandi ehk tiigi. Gibeonlased võisid sellesse astmeid mööda laskuda ja maa-alusest koopast vett ammutada. Kas see võis olla 2. Saamueli 2:13 mainitud „Gibeoni tiik”? Arheoloogid avastasid ka kaljusse raiutud keldreid ning suurel hulgal veinivalmistamisseadmeid. Jah, näib, et Gibeon oli veinivalmistamise keskus.

Taaveti ajal asus siin tõelise Jumala telk ehk tabernaakel. Kuningas Saalomon tuli siia ohvreid ohverdama. Jehoova ilmus Saalomonile unes ja tõotas talle nii „tarka ja mõistlikku südant” kui ka rikkust. (1. Kuningate 3:4—14; 2. Ajaraamat 1:3) Selle ajakirja lehekülgedel 12—17 on artikkel, mis näitab, et siin Gibeonis elanud inimeste järeltulijatel olid hilisematel aegadel Jumala rahva seas erilised eesõigused. Kas sa tead, kuidas?

[Pildi allikaviide lk 32]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.