Kuningriigi kuulutajad teatavad
Tõeotsijad vastavad eraviisilisele kuulutamisele
PIIBEL teatab, et lambasarnased inimesed vastavad Hea Karjase häälele. (Johannese 10:27) Nõnda on see olnud paljudes maades, Inglismaa kaasa arvatud.
◻ Näiteks just enne 1988. aasta jõulusid vastas oma ametiasutuses telefonikõnele Jehoova tunnistaja Pamela ja rääkis samas kompaniis, kuid teises Inglismaa osas töötava kaubareisijaga. Kõne lõpus küsis mees: „Kas oled juba jõuludeks valmis?” Pamela ütles: „Ei!” „Kas sa pole natuke hiljaks jäänud?” päris helistaja. „Ma ei pea jõule,” vastas Pamela. Mees ütles, et see on ebatavaline, ja küsis, miks. Pamela rääkis talle, et ta on Jehoova tunnistaja, ja selgitas veel, et Piiblis pole mingit käsku Jeesuse sünnipäeva pidamiseks, ja pealegi ei sündinud Jeesus 25. detsembril. Lisaks olid jõulud algselt paganlik püha. Helistaja vastas, et seda kõike on väga huvitav kuulda.
Kolm kuud hiljem võttis Pamela vastu telefonikõne ja helistaja sõnas: „Kas mäletad, et rääkisid minuga enne jõule ja ütlesid mulle, et sa ei pea jõule? Olen leidnud tõe!” See oli toosama mees ja ta selgitas, et kaks nädalat peale jõule külastasid tema kodu kaks tunnistajat. Ta kutsus nad sisse ning alustati piibliuurimist. Ta teatas, et edeneb uurimises kiiresti. Ta rääkis oma sõbratarile, kellega koos elas, et nende eluviis ei meeldi Jehoovale, niisiis läksid nad lahku ja praegu käivad nad mõlemad kuningriigisaalis koosolekutel.
Aasta lõpul võeti nad vastu ristimata kuulutajateks ja 1990. aasta algul nad abiellusid. Seejärel nad mõlemad ristiti. Hiilgav tulemus lühikesele eraviisilisele telefoni teel tunnistuse andmisele!
◻ Jehoova õnnistas ka teist õde, kes Inglismaal eraviisiliselt kuulutas. Kui kindlustusagent uksele tuli, küsis õde, kas talle ei meeldiks, kui hea tervis, õnn ja igavene elu oleksid garanteeritud. Ta vastas jaatavalt ja küsis õelt, millisest kindlustuspoliisist jutt käib. Kui mehele näidati Piiblist Jumala tõotust igavese elu kohta Paradiisis maa peal, võttis ta vastu raamatu Sa võid elada igavesti Paradiisis maa peal ja luges selle ühe õhtuga läbi. Kui ta jälle õde külastas, ütles ta, et see informatsioon on imepärane — oleks tal vaid sellesse usku. Õde selgitas, et tal on tarvis Piiblit uurida ja kuningriigisaalis koosolekutel käia. Seati sisse piibliuurimine ja ta hakkas käima koosolekutel. Sellesama aasta sügisel ta ristiti. Aasta hiljem abiellus ta selle õe tütrega, kes talle esimesena tunnistust oli andnud. „Niisiis,” ütleb õde, „tänu eraviisilisele tunnistusele sain endale nii venna kui ka väimehe!”
On tõsiasi, et tõeotsijad vastavad, kui Piibli tõde eraviisilise tunnistamisega edasi antakse. Jeesus ütleski, et tema lambad kuulevad ta häält.