Palve mõte

„Heebrea keeles tuleneb põhiline palve kohta käiv sõna tüvest ’kohut mõistma’ ja üldine enesekohane tegusõna . . . tähendab sõnasõnaliselt ’iseenda üle kohut mõistma’.” Nii selgitab seda The Authorised Daily Prayer Book. Selle kaastähendus on, et üks palve eesmärkidest on aidata inimesel näha, kas ta vastab Jumala õiglastele mõõdupuudele ja nõudmistele.

Sel põhjusel räägitakse meile kogu Piiblis, et kellegi palvetesse, kes ei tee Jumala tahet, ei suhtuta pooldavalt. „Jehoova on õelatest kaugel, aga ta kuuleb õigete palveid!” — Õpetussõnad 15:29; 1. Johannese 5:14.

Kindlasti peaks enese läbiuurimine Jehoova Jumala ees tegema palvetava inimese alandlikuks ja kahetsevaks. See teeb veelgi jõulisemaks Jeesuse tähendamissõna hooplevast variserist ja kahetsevast maksukogujast, kes templisse palvetama tulid. — Luuka 18:9—14.

Seega on palve alati võimalus ennast läbi uurida, ükskõik, kas esitame palve Jehoovale tänuks, ülistuseks või millegi palumiseks. Niimoodi teeb palve meid Jehoovaga lähedasemaks ja tugevdab meie suhteid temaga.