Keerukas Jumalale lähenemine
„MINA olen tee ja tõde ja elu, ükski ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu!” ütles Jeesus Kristus. Ta lisas: „Tõesti, tõesti ma ütlen teile, et mida te iganes Isalt palute, seda ta annab teile minu nimel!” — Johannese 14:6; 16:23.
Aga ristiusumaailma religioonid ja eriti katoliku kirik on siiski sajandite jooksul oma doktriinidega põrgutulest, puhastustulest ja Kolmainsusest seda „teed” segasemaks teinud. Jeesust on kujutatud mitte abivalmis eestkostjana patustele inimestele, vaid süllevõetud beebina või siis hirmuäratava kohtumõistjana, kes mõistab patustajaid pigem hukka ja karistab neid, selle asemel et neid päästa. Aga kuidas siis patune saaks Jumalale läheneda?
Raamat The Glories of Mary (1750) selgitab seda. Võrreldes Jeesust kiirgava õigusepäikesega, teatas 13. sajandil elanud paavst Innocentius III: „Igaüks, kes on patu öös, tõstku oma silmad kuu poole, ta palugu Maarjat.” Maarja, Jeesuse ema näol toodi sisse teine eestkostja. Võib-olla tema arvatava emaliku mõju pärast võidi saavutada Jeesuse ja Jumala heakskiitu. Seega kooskõlas 15. sajandi vaimuliku Laurence Justinuse sõnadega sai Maarja „redeliks paradiisi, väravaks taevasse, kõige tõelisemaks eestkostjannaks Jumala ja inimese vahel”.
Seoses kõigi nende meelitustega ei vaadatud talle enam mitte ainult kui „Neitsi Maarjale”, vaid ta sai „Pühaks Kuningannaks, Halastuse Emaks”. Teda kujutati nii puhta ja kõrgena, et ka tema oli otseseks lähenemiseks liiga püha. Kas võiks veel leida mõne teise eestkostja? Aga tema enda ema?
Kuna Piibel sellest asjast ei räägi, tuli vastust otsida mujalt. Apokrüüfiline Jakoobuse protevangeelium räägib loo Annast, Joahhimi naisest, kellel ei olnud pärast mitmeid abieluaastaid lapsi. Lõpuks ilmus talle ingel ja teatas, et ta saab lapse. Ja kui aeg täis sai, tuli temast „Neitsi Maarja” ema, nagu väideti.
Seega tekkis „Püha” Anna kultus. Tema auks ehitati pühamuid ja kirikuid. „Püha” Anna austamine levis Euroopas laialt 14. sajandil.
„Kui keeruliseks küll religioon on läinud!” täheldab raamat The Story of the Reformation. „Inimesed palusid Annat, kes oli eestkostja Maarjale, kes oli eestkostja oma Pojale, kes oli eestkostja Jumalale patuste inimeste eest. See oli fantastiline, kuid sellise ebausu käsitlusega toideti inimhingi.” See on siis veel üks juhtum, mille kohta käivad hästi Jeesuse sõnad: „[Te] teete nõnda Jumala sõna tühjaks oma pärimustega.” — Markuse 7:13.
[Pildi allikaviide lk 21]
The Metropolitan Museum of Art, Bequest of Benjamin Altman, 1913. (14.40.633)