Mis on juhtunud inimloomusega?

„Miks on meie ajastul nii palju julmust laste vastu? Miks ollakse julmad loomade vastu? Miks meil on vägivalda? . . . Miks inimesed saadavad korda terroriakte? Miks inimesed tarvitavad narkootikume? . . . Miks mõned inimesed, kellel on kõik olemas, hakkavad tegelema selliste asjadega, mis õõnestavad kogu tsivilisatsiooni?”

SELLISED küsimused esitas valjuhäälselt Briti peaminister. Võib-olla oled ka sina mitmeid kordi esitanud samu küsimusi. Kas sa oled leidnud neile rahuldavad vastused?

Lähenedes oma küsimustele õige nurga alt, ütles peaminister: „Aastaid tagasi, kui ma olin noor ja kõik minu lootused, unistused ja püüdlused koondusid poliitikale, tundus mulle ja paljudele minu eakaaslastele, et kui saabub aeg, mil meil on head korteritingimused, hea haridus ja mõõdukas elatustase, asetub kõik oma kohale ning meil on oodata kaunist ja palju kergemat tulevikku. Nüüd me teame, et see ei ole nii. Me oleme vastamisi tõeliste inimloomuse probleemidega.” — Meie kursiiv.

Inimloomust võib defineerida kui „inimeste põhiliste kalduvuste ja iseloomujoonte kompleksi”. On selge, et vastuolulised kalduvused ja iseloomujooned võivad põhjustada probleeme üksikisikute vahel, rahvuslikul või isegi rahvusvahelisel tasemel. Kuid mil määral on inimloomus tegelikult süüdi tänapäeva maailma ohtlikus suundumuses vägivallale, terrorismile, narkootikumidega äritsemisele ja muule taolisele?

Kas ainult inimloomus on süüdi olukordades, mis ähvardavad ’õõnestada kogu tsivilisatsiooni’? Või on meil vaja võtta arvesse ka teisi asjaolusid, selgitamaks, miks inimesed kalduvad nii hõlpsasti madalale, omakasupüüdlikule tegevusele, kuigi nad võiksid püüelda kõrgemate ja õilsamate eesmärkide poole? Vaadelgem.