Julgeoleku otsingud
JULGEOLEK. Maailma juhid peavad nõu selle saavutamiseks. Religioonijuhid palvetavad selle eest. Tavalisele mehele tänavalt tundub julgeolek olevat siiski kättesaamatu unistus. Võtkem näiteks Roni, kes oli teel tööle Lõuna-Aafrika suurimas linnas Johannesburgis.
„Minu ümber oli viis meest. Üks hoidis mul nuga kõril ja teine seljal. Mõne sekundiga otsisid nad mu taskud läbi. Ma tundsin ennast täiesti abituna. Möödakäijad aga lihtsalt ei pööranud mulle tähelepanu.” Ron ei hakanud vastu ja sellepärast pääses ilma vigastusteta.
Paljude meelest on suurlinnade tänavatel käimine ahistav. Alateadvuses on neil pidevalt mõttes küsimus: „Kuidas ma võiksin vältida kallaletungi?” Nad teevad kiiresti oma sisseostud, et võiksid naasta kodu kaitse alla. Aga kui turvaline on kodu? „Igal aastal kasvab dramaatiliselt võimalus, et keegi rikub su kodu puutumatust, võtab endale osa su varandusest või kõik selle ning kaob jäljetult,” nendib raamat Total Home Security.
Sellepärast panevad majaomanikud sissetungijatele üles silte, milles hoiatatakse, et aias on kurjad koerad või et krunti valvab relvastatud valve. Paljudes elurajoonides ühendavad majaomanikud oma jõud, üritades võidelda kuritegevusega. „Ainuüksi Inglismaal on rohkem kui 60000 valvesüsteemi, kuhu kuulub 750000 peret,” teatab ajakiri Security Focus. „Kuritegevuse kasvuga on need ajad möödas, mil naabrid omavahel läbi ei saanud,” ütles üks Aafrika kindlustusagent.
Naabrite valvesüsteemi liikmed kannavad hoolt üksteise heaolu eest ja teatavad politseile ükskõik millisest kahtlasest tegevusest.a Aga ühele sellise grupi liikmele, kelle majasse oli sisse murtud, teatati ringkirjas: „Paraku ei ole see valvesüsteem garantiiks, et teile enam kunagi uuesti sisse ei murta. Mitte mingisuguse olemasoleva julgeolekusüsteemi kohta ei või seda väita. . . . Te peate siiski hoolt kandma, et teie uksed oleksid lukus, et teil oleks signalisatsioon ja et te olete võtnud tarvitusele mõistlikud julgeolekuabinõud.”
Kuigi naabrite valvesüsteemidel on olnud teatud mõju, on vaieldav see, kas need süsteemid vähendavad kuritegevuse üldmäära. „Väidetud kuritegevuse vähenemine mõnes väikeses piirkonnas on ainult siis ’edusammuks’, kui see kuritegevus vähesel määral või üldsegi mitte ei ’koli üle’ lähipiirkonda,” selgitavad Shapland ja Vagg raamatus Policing by the Public. Seega, kui naabrite valvegrupid teatavad mõnes linnas silmapaistvast edust, on samade linnade teistes piirkondades, kus on raske organiseerida sellist valvesüsteemi, täheldatud kuritegevuse tohutut kasvu.
„On selliseid paikkondi, kus naabrite valve ei ole nii efektiivne,” möönab ühel maal tegutseva 20000-liikmelise ülemaalise valvesüsteemi sekretär. Ta viitas suurtele maa-aladele „väljaspool linna, kus naabrid ei saa üksteist näha ja valve ei ole edukas”. Näiteks abielupaar ühest Ameerika suurlinnast asus elama väikese küla lähedale, kus neil oli 20-hektarine krunt. Mõne aasta jooksul murti nende majja kaks korda sisse. Naise sõnad kujutasid paljude maainimeste tundeid: „Ma püüan käituda normaalselt, aga ma kardan. . . . Ma ei tunne end kunagi turvaliselt.” Maades, mis kannatavad poliitiliste konfliktide all, saab maainimestele osaks veel suurem vägivald ja tihti sunnitakse neid asuma kellegi poolele.
Ei ole siis ime, et paljud igatsevad ’vanu häid päevi’. „Selle sajandi algupoolel,” teatab raamat The Growth of Crime, „ . . . usuti üldiselt, et [kuritegevus] leevendub.” Aga mis selle asemel juhtus? Autorid Sir Leon Radzinowicz ja Joan King selgitavad: „Sajandi esimesel kahekümnel aastal, isegi Esimese maailmasõja ajal, püsis kuritegevus ühtlasel tasemel ja see pidas sammu rahvastiku juurdekasvuga. Sõjajärgsel surutise ajal oli märgata jätkuvat kasvutendentsi. Majandusliku languse, töötuse ja teise suure sõja aastatel suurenes [kuritegevus] pidurdamatult . . . Üks asi, mis kogu maailma haaravat kuritegevust vaadates silma paistab, on selle püsiv ja kõikjaletungiv kasv.”
Kuigi see on paljudele üllatuseks, et „ülekohus [„seadusetus”, NW] läheb väga võimsaks”, on seda tegelikult ette kuulutatud. Need suured hädad, mis on tabanud inimkonda alates Esimese maailmasõja algusest aastal 1914, olid varem Piiblis ette näidatud. Jeesus kuulutas ette, et inimese kuri süsteem oli lähenemas oma lõpule: „Rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu, ja nälga ja maavärisemisi on paiguti. Ja et ülekohus [„seadusetus”, NW] läheb väga võimsaks, jaheneb paljude armastus.” — Matteuse 24:3, 7, 12; vaata ka Luuka 21:10, 11.
„Aga kui see kõik hakkab sündima,” lisas Jeesus, „siis vaadake üles ja tõstke oma pead, sest teie lunastus [„vabastamine”, NW] läheneb!” Niisiis on sul põhjust optimismiks. Inimese püüded ülemaailmse julgeoleku järele saavad peatselt rahuldatud. — Luuka 21:28—32.
[Allmärkus]
a Kui kristlast palutakse tulla sellise kaitsepatrulli liikmeks, on tal hea juhinduda põhimõtetest, mis on väljendatud Jesaja 2:2—4 ja Johannese 17:16. — Vaata Vahitorn, 15. juuli 1983, lehekülg 23—25.