„Meil on nüüd oma kuningriigisaal”
KIIREHITUSMEETODIL valminud kuningriigisaalidest, mida on ehitatud näiteks Inglismaal, Kanadas, Ameerika Ühendriikides ja Soomes, on trükis avaldatud palju materjale. Vähemtuntud on fakt, et Jehoova tunnistajad on juba aastakümneid ehitanud kummardamispaiku kiiresti ka arengumaades.
Aafrika maades rajavad kohalikud tunnistajad vaid mõne nädala jooksul ajutisi ehitisi piirkonnakonventide jaoks. Sellised ehitised on olnud nii kogunemispaikadeks ja kaitseks kõrvetava troopikapäikese eest kui ka külaliste majutamispaikadeks. Samalaadseid kogemusi võib rääkida ka Kesk-Ameerikast.
Näiteks Guatemala linnas Guatemalas sai Jehoova tunnistajate Vivibieni kogudus 200-dollarilise annetuse. Kui keegi kohalik tunnistaja pakkus osa oma maatükist, mis asus väljaspool linna, otsustasid tunnistajad kasutada annetust selleks, et püstitada tagasihoidlik hoone, kus nad võiksid pidada koosolekuid.
Otsustati ehitada poolteise meetri kõrgused bambusest seinad; ülalpool oleks vaba õhu juurdevool. Otsustati, et ehitise suurus peaks olema neli korda kuus meetrit. Kui koguduse vanemad ehitusplatsi külastasid, leidsid nad üllatusega, et ehituskrundil kasvas palju bambust, mis oli 6—9 meetrit kõrge ja läbimõõduga 8—13 sentimeetrit. „Miks ei võiks järgmisel laupäeval ehitama hakata?” arvasid nad.
Järgmise kolmapäeva õhtul tehti joonised. Neljapäeval läks üks vend ostma tsinkplekki katuse jaoks, teine puitmaterjali ja kolmas naelu. Neljapäeva õhtul oli puumaterjal õiges mõõdus valmis saetud ja vennad hakkasid annetatud katuseplaatide jaoks sarikaid tegema. Reede õhtuks oli see valmis.
Laupäeva hommikul vara viis veoauto sarikad ja muu saematerjali, katusematerjali ja naelad külasse. Nelja autoga toodi ehitusplatsile umbes 50 meest, naist ja last. Kõik olid kella kaheksaks kohal.
Kandetalad püstitati kõvasse vulkaanilisse kaljusse raiutud aukudesse. Varem olid tunnistajad ostnud bambustihniku omanikult 50 bambusevart, 12 senti tükk. Kogu väljaminek oli 6 dollarit. Suurte džunglinugadega lõigati bambus kiiresti maha. Bambused saeti käsitsi poolteise meetri pikkusteks ja löödi pikuti pooleks.
Sel ajal, kui ühed sarikaid paigaldasid, naelutasid teised lõhestatud bambuseid ristikujuliselt seina, pooled väljapoole ja pooled sissepoole, nii et kena ümmargune bambus kaunistas nii sise- kui ka välisseinu. Järgnevalt paigaldati katusematerjal, samal ajal kui teised hakkasid kive ja mulda kärutama, et muldpõrandat tasandada. Enne pimeduse saabumist oli 12-tunniline ehitustöö lõppenud ja vennad läksid rõõmsa südamega linna oma kodudesse.
Hiljem raputati muldpõrandale männiokkaid ja saali toodi mõned klapptoolid ning bambuspingid, mis olid tehtud kasutamata jäänud bambusvartest. Nüüd oli kuningriigisaal esimese koosoleku jaoks valmis.
Paljudes troopikamaades — Aafrikas, Vaikse Ookeani ja Kariibi mere saartel, Aasias, Mehhikos, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas —, kus on umbes miljon Jehoova tunnistajat, on sellised lihtsad ehitised toonud rõõmu kohalikele tunnistajatele, sest nad võisid ütelda: „Meil on nüüd oma kuningriigisaal.”