„Kõik, kes on mälestushaudades”

KAS sa võid olla kindel selles, et suurem osa surnutest saab jälle elavaks? Võid küll, sest Jeesus ütles: „Ärge pange seda imeks; sest tuleb tund, mil kõik, kes on haudades [„mälestushaudades”, NW], kuulevad tema häält ning tulevad välja.” (Johannese 5:28, 29) Pane tähele väljendit „mälestushaudades”, mida kasutab ainult New World Translation of the Holy Scriptures (Pühakirja Uue Maailma tõlge). See tuletab meile meelde Jumala mälu tähtsust ülestõusmises.

Miks pole kasutatud selle sõna tavaliselt esinevat tõlget „hauad”? Seepärast, et Jeesus ei kasutanud mitmusevormi kreekakeelsest sõnast taʹfos, mille tähendus on „haud” või „surnuaed”. Kuid kõiki surnuid pole maetud sõnasõnalistesse haudadesse (taʹfoi). Vaatamata sellele on kõik ülesäratatavad Jehoova mälus. Jeesus näitas seda, kasutades sõna mne·meiʹon mitmusevormi, mis on lähedalt seotud kreekakeelsete sõnadega, mille põhitähendus on „mäletama”. (Matteuse 16:9; Markuse 8:18) H. G. Liddeli ja R. Scotti Greek-English Lexicon tõlgib sõna mne·meiʹon sõnadega „mälestus, mäletamine, ülestähendus inimesest või asjast, . . . hauakamber, . . . üldiselt hauasammas”.

Uue Maailma tõlge teeb seega vahet sõnade taʹfos ja mne·meiʹon vahel. On samuti vaja tähele panna, et osa piiblitõlkeid kasutab samuti kahte erinevat väljendust Matteuse 23:29-s, kus esinevad mõlemad kreekakeelsed sõnad. Revised Standard Version tõlgib neid sõnu selliselt: „Te ehitate prohvetite haudu [sõnast taʹfos] ja kaunistate õigete hauasambaid [sõnast mne·meiʹon].”

Inimese Looja ei unusta nende miljardite minevikus elanud inimeste elukäike. (Laul 139:16; 147:4; Matteuse 10:30) Omal ajal ta tuletab meelde need, kes on „mälestushaudades”, ja toob nad tagasi ellu puhastatud maa peal. Meile on väga innustav ja lohutav teada, et Jumala täiuslik mälu on eksimatu! — Ilmutuse 20:11—13.