Sarvedega Mooses — kunstiveidrus

KUI oled kunagi käinud Itaalias, siis on väga võimalik, et oled näinud Michelangelo kuulsat skulptuuri, mis kujutab istuvat Moosest, Ahelates Püha Peetruse kirikus Roomas. Kui veidrana tundub küll see 16. sajandist pärit skulptuur, kuna see kujutab Moosest sarvedega peas! Tegelikult on paljud kunstnikud Moosest sarvedega kujutanud. Miks? Kas Piibel annab selliseks arusaamiseks mingit alust?

Piibli ladinakeelne Vulgata tõlge räägib meile, et pärast Jumalaga rääkimist Siinai mäel oli Moosese nägu „sarvedega”. (2. Moosese 34:29, 30, 35; võrdle Douay Version’iga.) Suures osas ristiusumaailmas oli Vulgata väga populaarne ja mõjutas niimoodi pühakirjakohtadest arusaamist.

Siiski tähendab „sarvedena” tõlgitud heebreakeelne sõna ka ’kiirte väljasaatmist, hiilgamist’. (Vaata Douay Version’i, allviidet 2. Moosese 34:29-s.) Vastavalt teosele Theological Wordbook of the Old Testament, see sõna „viitab pigem sarvekujulisele kui selle tegelikule olemasolule”. Ja kui asja vaadata kujutava kunsti seisukohalt, on valguskiired tõesti sarvede sarnased.

Moosese näo hiilgamine on seletatav sellega, et Jehoova au oli just temast möödunud. (2. Moosese 33:22; 34:6, 7) Paulus kinnitab selle arusaamise õigsust, kirjutades Moosese palge „hiilgusest”, mitte „sarvedest”. — 2. Korintlastele 3:7.

Piibliterminoloogia täpne tundmine viib Piiblis kirjeldatu sügavamale mõistmisele. Selle järgi on Michelangelo kuulsa Moosese kuju sarved lihtsalt kunstiveidrus, mis on saanud alguse juba kaua aega tagasi parandatud tõlkeveast.

[Pildi allikaviide lk 7]

Teoses Short History of Art toodud pildi järgi.