156. laul
„Ma tahan”
1. Meil’ Jehoova Poeg armu tõi:
kodu taevane maha jäi,
elas koos meiega, tõde ta kuulutas.
Tema suu tõele ustavaks jäi.
Rahvail’ tõi ta suurt lohutust.
Tõi ta haigeile tervendust.
Oma töö aulise täitis kõik ta,
armuga ütles siis: „Ma tahan.”
2. Loojalt meil on suur abi veel:
’ori ustav, mõistlik’ on see.
Rõõm on teenida koos, oma jõud anda soov,
et võiks päästa, kes nõrgad on veel.
Tõesti kerge mõista siis neil —
nende vastu armastus meil.
Kui nüüd lesk või ehk orb palub sind ka,
kas sa vastad siis nii: „Ma tahan”?
3. Kui sul’ armas on Looja tee,
tõde siis sa viid veel ja veel.
Kelle meel on nii kurb, eluteel lein ja surm —
peame jõudma ju nendeni me.
Oo, mis rõõm, kui selgeks neil’
saab Piibli tõde, tõotused ka,
kui nad teenivad innukalt Loojat!
Tõesti öelnud me kõik: „Ma tahan.”