Universum

Universumis valitseb kord. „Galaktikad ei paikne taevaavarustes suvaliselt, vaid on jaotunud võrgutaolise mustri järgi,” öeldakse ajakirjas Astronomy. Kuidas see on võimalik? Teadlaste arvates peitub saladus nähtamatus aines, mida kutsutakse tumeaineks. Tumeaine „on otsekui nähtamatu telling, millele toetuvad ... galaktikad, galaktikaparved ja superparved”.

Millega niisugust korrapära seletada? Kas on võimalik, et see tekkis iseenesest? Allan Sandage, keda peetakse üheks 20. sajandi autoriteetsemaks astronoomiks ja kes uskus Jumalasse, ütles:

„Ma ei pea tõenäoliseks, et selline kord võis tekkida kaosest. Ma usun, et on olemas mingi korda tagav printsiip.”

Universum on peenhäälestatud nii, et elu on võimalik. Heaks näiteks on jõud, mida nimetatakse nõrgaks vastastikmõjuks. Tänu sellele jõule põleb päike ühtlase kiirusega. Kui see oleks natuke nõrgem, poleks päikest saanud üldse tekkidagi, kui aga natuke tugevam, oleks päike ammu ära põlenud.

Nõrk vastastikmõju on kõigest üks näide universumi peenhäälestuse kohta. Teaduskirjanik Anil Ananthaswamy ütleb, et kui kasvõi üks paljudest näitajatest oleks olnud pisutki teistsugune, „poleks tähti, planeete ega galaktikaid saanud tekkida. Elu oleks olnud täiesti võimatu”.

Universumis asub inimestele ideaalne kodu. Meie planeedil on elusõbralik atmosfäär, parajas koguses vett ja täpselt õige suurusega kuu, mis stabiliseerib maakera telje kallet. „Tänu oma geoloogilistele, ökoloogilistele ja bioloogilistele iseärasustele on see kummaline kivikera meie käeulatuses ainus, mis on inimestele just paras,” öeldakse ajakirjas National Geographic.a

Meie päikesesüsteem asub ühe autori sõnul „Linnutee galaktika pärapõrgus”. Kuid just tänu sellisele eraldatusele on elu maa peal võimalik. Kui asuksime teistele tähtedele lähemal, kas siis galaktika keskmes või selle spiraalharudel, saaks kosmiline kiirgus meile saatuslikuks. Selle asemel asub meie päikesesüsteem niinimetatud elukõlblikus tsoonis.

Füüsik Paul Davies, kes on universumit ja selle seadusi põhjalikult uurinud, ütleb: „Ma ei suuda uskuda, et meie eksistents universumis on kõigest saatuse kapriis, ajaloo apsakas, juhuslik värahtus kosmilises hiigeldraamas. … Me oleme tõepoolest mõeldud siin olema.” Davies ei väida, et Jumal on universumi ja inimesed loonud, aga mida sina arvad? Universum ja maakera paistavad olevat kavandatud, et elu oleks võimalik. Kas võib olla, et need ongi kavandatud?