Kas see on kavandatud?

Mereimetajate rasv

● Teadlastele oli aastakümneid mõistatuseks, kuidas suudavad delfiinid ujuda ligi 40-kilomeetrise tunnikiirusega, sest nende arvates pole neil loomadel selleks piisavalt lihaseid. Kuid osaliselt peitub delfiinide saladus nende rasvas, keerulises aines, mida leidub ka vaalade ja teiste mereloomade naha all.

Mõtteainet. „Rasvkude on paks, tihe keerulise struktuuriga sidekude, milles on palju rasvarakke,” ütleb „New World Encyclopedia”. See katab praktiliselt kogu looma ning „kinnitub tugevalt lihastele ja skeletile kõõluste ja sidemete keerulise struktuuriga lehvikjate võrgustike abil”. Need võrgustikud omakorda koosnevad elastsetest kiududest ja kollageenist – valgust, mida leidub ka nahas ja luudes. Mereimetajate rasv on niisiis midagi palju enamat kui vaid kiht isoleerivaid rasvarakke. Tegemist on erisuguste eluskudede ülimalt keerulise kombinatsiooniga.

Kuidas siis aitab rasv delfiinlastel nii kiiresti ujuda – põhjapringlikul kuni 56-kilomeetrise tunnikiirusega? Esiteks, rasvkude annab loomadele voolujoonelisema kuju. Teiseks, sabas ja seljauimes sisalduvas rasvas paiknevad eriti tihedalt kollageensete ja elastsete kiudude viirud. Selline ehitus annab sabale elastsuse ja talletab mehhaanilist energiat. Seega, kui lihased liigutavad saba ühes suunas, siis aitab rasv otsekui vedru tõmmata saba tagasi, lisades sel viisil nii tõmbe- kui jäävenergiat.

Mereloomade rasv suurendab ka ujuvust ja tagab soojusisolatsiooni. Rasvakihti talletub energia kehvadeks aegadeks. Mõistetavalt on see mitmekülgne ühend köitnud nende huvi, kes püüavad parandada meresõidukite ja nende veojõuseadmete tõhusust.

Mis sa arvad? Kas mereloomade rasv koos selle hämmastavate omadustega on tekkinud juhuse läbi või on kavandatud?

[Joonis lk 17]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Ristivöödilised kiud

Läbilõige viirudena paiknevatest kollageensetest ja elastsetest kiududest