Kas vabaabielu on heaks aluseks abielule?

VABAABIELU on „kogu maailma industriaalühiskondades tavaliseks nähtuseks saanud”, kirjutab ajakiri „Journal of Marriage and Family”. „Umbes pooled koos elavatest paaridest arvavad, et vabaabielu aitab neil teada saada, kas nad sobivad kokku.” Niisiis peaks selline kooseluvorm „välistama valed valikud ning muutma vabaabielule järgneva abielu püsivamaks”, märgib ajakiri.

„Tõendid näitavad aga vastupidist,” jätkab „Journal of Marriage and Family”. „Need abielupaarid, kes enne abiellumist koos elasid, tunnevad üldiselt vähem rahulolu, võtavad vähem ette ühiseid tegemisi, neil on rohkem lahkarvamusi, nad toetavad üksteist vähem, oskavad vähem probleeme lahendada ning neil on rohkem probleeme ... Enne abiellumist vabaabielu elanud paaridel on ka võrreldes teiste abielupaaridega suurem risk lahutada.”

Nagu mainitud uuring näitab, võib see, mis inimeste arust näib mõistlik, olla tegelikult väga rumal. See fakt rõhutab sõnu, mis on kirjas Jeremija 10:23: „Inimese tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!” Kui palju targem on otsida juhatust Jumala Sõnast Piiblist, mis annab abielu kohta palju head nõu (2. Timoteosele 3:16). Näiteks ütleb Piibel abielusuhete kohta: „Mees jätab maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja nemad on üks liha!” (1. Moosese 2:24; Matteuse 19:5).

Need, kes võtavad kuulda seda Jumala nõu, selle asemel et juhinduda puudulikust ja tihtipeale ka vastuolulisest inimtarkusest, parandavad suuresti oma väljavaadet elada tõeliselt õnnelikus ja püsivas abielus (Õpetussõnad 3:5, 6).