Lahendus mürareostusele

„Töötan firmas, kus valmistatakse mänguasju. Kuna see on üsna rutiinne töö, lubatakse meil töö ajal muusikat kuulata. Üks mu kolleeg, kelle tööpaik asub minu oma kõrval, armastab aga kuulata laostavat muusikat. Niisugune muusika meeldib veel kahele minuga ühes osakonnas töötavale kolleegile. Minu jaoks oli aga tõeline katsumus kuulata sellist muusikat iga päev kaheksa tundi.

Hakkasin mõtlema, kas üldse jääda sinna tööle või tulla ära. Üks selle töökoha eeliseid on see, et mu ülemus on mind alati lubanud Jehoova tunnistajate piirkonnakonventidele ja täisajaliste teenijate erikoosolekule. See töökoht asub ka mu kodu lähedal ning töögraafik võimaldab mul kuulutamas käia.

Pöördusin seepärast oma töökaaslaste poole ja küsisin viisakalt, kas nad võiksid teistsugust muusikat kuulata või keerata muusikat vaiksemaks. Nemad kaebasid aga sellepärast ülemusele, kes kutsus mind seejärel oma kabinetti. Ta ütles: „Sharon, sa ei saa teisi firmatöötajaid oma usku pöörata. Meie töötajad võivad kuulata seda, mida nad ise soovivad.”

Küsisin, kas võiksin tuua töö juurde oma maki ja kõrvaklapid. Ülemus oli sellega nõus. Võtsin ka kaasa „Vahitorni” helisalvestised. Tänu sellele ei kuule ma enam laostavat muusikat ning see on aidanud mul vaimselt tugevana püsida.” (Jutustanud Sharon Quan.)