Hea tervis kõigile – kas see eesmärk saavutatakse?

KAS sa soovid, et sinul ja su perel oleks parem tervis? Kindlasti soovid. Ent kui enamik meist põeb vaid aeg-ajalt ja suhteliselt kergelt, siis miljonitele inimestele on haigus eluaegne kurnav kaaslane.

Haigustele piiri panemiseks tehakse siiski ulatuslikke pingutusi. Sellega tegeleb näiteks Maailma Tervishoiuorganisatsioon (MTO), mis on üks ÜRO spetsialiseeritud asutusi. Aastal 1978 toimunud konverentsil, mida finantseeris MTO, olid 134 maa ja 67 ÜRO allorganisatsiooni delegaadid ühel nõul, et tervis ei ole pelgalt haiguse ja põduruse puudumine. Tervist määratleti kui inimese „täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisundit”. Seejärel tegid delegaadid julge sammu, deklareerides tervise olevat ühe „põhilise inimõiguse”! MTO püstitas eesmärgi tagada „rahuldaval tasemel tervis kõigile maailma inimestele”.

See eesmärk on hea ja ka õilis. Ent kui tõenäoliselt see saavutatakse? Kõigist inimpüüdluste valdkondadest on meditsiin kahtlemata üks enim usaldust ja imetlust võitnud teadusi. Nagu kirjutab Briti ajaleht „The European”, on läänemaade elanikes juurdunud „traditsiooniline käsitus meditsiinist kui imeteadusest: igale haigusele leidub tablett”. Teisisõnu, mistahes vaevuse puhul oodatakse arstiteaduselt lihtsat ja otsest lahendust. Kas meditsiin aga suudab nii kõrgetele ootustele vastata?