Lugejate kirju

Usuvabadus. Olen olnud ”Ärgake!” lugeja juba mõnikümmend aastat ning tahaksin teid tänada artiklisarja eest ”Kas usuvabadus on ohus?” (8. jaanuar 1999). Teadsin, et religioosset sallimatust esines Euroopas niinimetatud pimedal keskajal ning et katoliku kiriku mõjutusel ei lasknud võimud inimestel kasutada oma südametunnistuse- ja usuvabadust. Ent kui sain teada, mis praegu Prantsusmaal sünnib, küsisin ma endalt: ”Miks küll see riik määrib oma nime sellega, et keeldub garanteerimast usuvabadust?” Palun informeerige oma miljoneid lugejaid sellest, kuidas see olukord laheneb. Loodan, et Prantsusmaa näitab üles sallivust ja annab sellega head eeskuju ka teistele riikidele.

C. C., Puerto Rico

Seitsme poja kasvatamine. Suur tänu teile Bert ja Margaret Dickmani kogemuse eest, millest räägiti ajakirja 1999. aasta 8. jaanuari numbris. See artikkel tõepoolest julgustas meid kasvatama oma kolme last viisil, mis annab neile kaasa hea vaimse pärandi. Ka meie lastele meeldis see artikkel. Aeg-ajalt tuletavad nad üksteisele meelde õppetundi, mille sai Doug, kui ta oma koogist ilma jäi! Suur tänu, et kirjastate selliseid julgustavaid kogemusi.

S. J., India

Püha vaim. Tahaksin tänada teid hea artikli eest ”Piibli seisukoht: mis on Jumala püha vaim?” (8. jaanuar 1999). Kuigi olen juba mitu aastat Jehoova tunnistaja olnud, tahan ma Jehoova Jumalast järjest rohkem teada. See artikkel vastas pealkirjas esitatud küsimusele väga hästi ning sellest oli lihtne aru saada. Mida rohkem ma mõistan Jehoovat ja tema tegusid, seda rohkem täitub mu süda armastusega tema vastu.

J. B., Venemaa

Kuld. Lugesin teie artiklit ”Salapärane kuld” (22. september 1998). Te väitsite, et liitlasväed leidsid pärast Saksamaa kapituleerumist aastal 1945 Saksamaalt Kaiseroda soolakaevandustest suures koguses kulda. Tegelikult aga vallutasid liitlasväed kaevanduse kolm nädalat enne sõja lõppemist.

J. S., Saksamaa

Suur tänu täpsustuse eest. Kaiseroda kaevandused vallutati tõepoolest 4. aprillil 1945, seega rohkem kui kuu aega enne Saksamaa kapituleerumist 8. mail 1945. (Toim.)

Kauge vahemaa tagant kurameerimine. Artikkel ”Noored küsivad: kuidas kauge vahemaa tagant kurameerida?” (22. jaanuar 1999) ilmus minu jaoks liiga hilja. Elan Ameerika Ühendriikides ja hakkasin kirjavahetust pidama noormehega Ladina-Ameerikast. Ma pole elus millegi nii keerulisega kokku puutunud. On tõesti võimatu õppida teist inimest tundma kirja teel, isegi kui sa annad oma parima, et olla aus. Kui kaks inimest on teineteisest nii kaugel, kaldutakse fantaseerima. Meie kahe kultuuritaust oli täiesti erisugune. Kui meie suhe viimaks katkes, tundus mulle, et mul pole enam millegi nimel elada. Tänu oma armastavale ja toetavale perekonnale suutsin sellest kõigest lõpuks üle saada.

S. H., Ameerika Ühendriigid

Olen olnud kirjavahetuses tüdrukuga, keda kohtasin Jehoova tunnistajate rahvusvahelisel konvendil. On raske selgitada oma mõtteid teisele inimesele, kui kultuur ja keel on nii erinevad. Seepärast hakkasin õppima tema keelt. Väga hea nõuanne oli kasutada magnetofoni. Suur tänu teile.

A. S., Saksamaa

Kohtusin Ameerika Ühendriikides rahvusvahelisel konvendil ühe idamaalt pärit õega. Ma ei teadnud, kuidas temaga edaspidi kirjavahetust pidada. Palvetasin selle pärast ning vaid mõned päevad hiljem sain selle suurepärase artikli. Olen seda ikka ja jälle lugenud. See on vastanud kõigile mu küsimustele.

G. R., Itaalia