Kas vereülekanded on tõesti vajalikud?
SEE küsimus tõstatati mullu novembris ühes ajaleheartiklis, mille autor dr. Ciril Godec on Long Islandi Kolledži Haigla (Brooklyn, New York) uroloogiaosakonna juhataja. Ta kirjutas: ”Tänapäeval verd ravimina arvatavasti heaks ei kiidetaks, kuna see ei vastaks toidu- ja ravimiameti kehtestatud ohutusnõuetele. Veri on organismi elund ja vereülekanne pole midagi muud kui elundisiirdamine.”
Dr. Godec märkis: ”Elundisiirdamine on kõige viimane ravimenetlus, mida patsiendile pakutakse. Kuna sellega võib kaasneda tõsiseid tüsistusi, antakse patsiendile põhjalikku informatsiooni kõikide alternatiivsete võimaluste kohta, enne kui tehakse siirdamine.” Vereülekande kohta ütles ta kokkuvõttes: ”Selle efektiivsus on niivõrd küsitav, et paljud kirurgid on võtnud oma lipukirjaks ”vältida vereülekandeid”, ja seda mitte ainult meditsiinilistel, vaid ka juriidilistel põhjustel.”
Üks põhiprobleeme vereülekannetega on see, et tuhanded inimesed on vere kaudu nakatunud mõnda surmaga lõppevasse haigusesse, muu hulgas AIDSi. Kuigi paljudes paikades on vere testimise meetodid paranenud, juhtis dr. Godec tähelepanu järgmisele: ”Potentsiaalne oht peitub veres, mille andjad on nakatunud, ilma et neil oleks veel tekkinud antikehasid, mida saaks testidega määrata.”
Artikli lõpus pöördus dr. Godec ülaltoodud küsimuse juurde: ”Kui arstid ja kirurgid saavad paremini aru, millised füsioloogilised protsessid on seotud hapniku äraandmisega kudedes, ja mõistavad, et vere hemoglobiinisisaldus ei pea sugugi olema nii kõrge, kui seda varem arvati, on neil peaaegu alati võimalik leida vereülekannetele alternatiive. Veel aasta aega tagasi kaasnes selliste raskete operatsioonide nagu südame- ja maksasiirdamistega niivõrd suur verekadu, et nende lõikuste puhul peeti vältimatult vajalikuks kanda üle massilises koguses verd. Nüüdseks on mõlemaid operatsioone õnnestunud teha ilma vereülekandeta.
Väga võimalik, et juba lähitulevikus ei tehta vereülekandeid enam üldse. [——] Vereülekanne pole mitte ainult kallis ja ohtlik. See lihtsalt ei taga parimat tervisehooldust, mida patsiendid väärivad.”