Vahitorni VEEBIRAAMATUKOGU
Vahitorni
VEEBIRAAMATUKOGU
eesti
  • PIIBEL
  • VÄLJAANDED
  • KOOSOLEKUD
  • g99 22/5 lk 16-17
  • Reis Vietnami Laskunud Draakoni lahe äärde

Pole ühtegi videot.

Vabandust, video laadimisel tekkis tõrge.

  • Reis Vietnami Laskunud Draakoni lahe äärde
  • Ärgake! 1999
  • Sarnased artiklid
  • Shark Bay — veealune imedemaa
    Ärgake! 2007
  • Leid Red Bay sadamast
    Ärgake! 2005
  • Meie aja koopaelanikud
    Ärgake! 2000
  • Pimedusse peitunud ilu
    Ärgake! 2004
Veel
Ärgake! 1999
g99 22/5 lk 16-17

Reis Vietnami Laskunud Draakoni lahe äärde

ÜHEL lämbel hommikul astusime Hanois bussi peale ning sõitsime sealt 165 kilomeetrit ida poole maailmakuulsa Ha Longi ehk Laskunud Draakoni lahe äärde, mis on üks Vietnami maalilisemaid kohti. Olime küll palju kuulnud selle lahe hingetukstegevast hiilgusest, nüüd aga avanes meil võimalus seda oma silmaga näha.

Lõuna ajal peatus meie buss lahe ääres, kuid me polnud veel jõudnud oma sihtkohta. Peale smaragdrohelise vee on see 1500-ruutkilomeetrise pindalaga Ha Longi laht kuulus ka 3000 kauni loodusega saare poolest. Kuna iga saar on omamoodi ainulaadne, tahtsime käia neist vähemalt mõnel. Niisiis astusime paati ning peagi algas meie unustamatu seiklus.

Kui olime sõitnud umbes tund aega, jõudsime idüllilisse lahte, mis oli täis tillukesi saari. Paadimehed heitsid ankru merre. Nüüd oli aeg end jahedas nefriitrohelises vees värskendada. Kui me vees pladistasime, märkasid meid uudishimulikud lapsed ja sõudsid oma väikeste paatidega meie poole. Need lapsed elavad oma peredega lahe ääres kas paatelamus või džonkis.

Nagu arvata võib, on Ha Longi lahe elanikud kalurid. Kuid peale selle tegelevad nad ka ühe kaduva ametiga, nimelt purjetegemisega. Michael Buckley kirjutab reisijuhis ”Moon Travel Handbook on Vietnam”: ”Halong on üks viimaseid kohti, kus pered veel käsitsi džonkide purjesid teevad. Jämedakoelised puuvillased riidetükid õmmeldakse siidiniidiga käsitsi kokku. Et riie mädanema ega hallitama ei hakkaks, kastetakse valmis purjeriie punapeeti meenutava jamsi perekonda kuuluva taime vedelikku. Purjeriie kastetakse vedelikku ning kuivatatakse kolm või neli korda, pärast seda on riie tumeda punakaspruuni värvusega.”

Kust sai Ha Longi ehk Laskunud Draakoni laht endale nime? Meie ei näinud oma reisil ühtegi draakonit, kuid saime teada, et legendi järgi olevat Ha Longi saared loonud mägedes elanud suur draakon. Väljaanne ”The Lonely Planet Guidebook on Vietnam” selgitab: ”Kui draakon ranniku poole jooksis, lõi tema saba vastu maad nii, et tekkisid orud ja lõhangud, ning kui ta merre sööstis, täitusid need orud ja lõhangud veega, nii et maismaast jäid järele ainult väikesed saared.”

Tegelikud koletised on aga tuul ja vesi, mis on nendele saarekestele kuju ja suuruse andnud. Kes kasutab oma kujutlusvõimet, näeb, et Hon Ga Choi ehk Võitlevate Kukkede saareke sarnaneb tõesti kahe võitleva kukega.

Kui me videvikus sadamasilla juurde tagasi jõudsime, ootasime juba põnevusega järgmise päeva uurimisretke. Asusime purjepaadiga uuesti teele pärast hommikusööki, et uurida lähemalt selle piirkonna koopaid. Lahe kohal oli udu ning kõik oli müstiliselt kaunis. Käisime mitmes koopas. Ühe nimi oli Hang Dau Go ehk Puuvaiade koobas. See koobas koosneb kolmest kambrist, mis on omavahel ühendatud 90 trepiastmega. Kuidas see koobas endale nime sai? Raamat ”The Lonely Planet Guidebook on Vietnam” selgitab: ”Selle koopa vietnamikeelne nimi on tulnud koopa kolmanda kambri järgi, kus 13. sajandil olevat hoitud teravaid bambusvaiu, mis [Vietnami sõjasangar] Tran Hong Dao asetas Bath Dangi jõesängi”, et takistada Hubilai khaani sissetungi.

Me ronisime koopa lae alla ning vaatasime allapoole. See, mida me nägime, oli tõesti võimas. Haarasime kiiresti fotoaparaadid. Koopa stalaktiidid ja nende taga õrnalt õõtsuv paat türkiisrohelises vees oli suurepärane vaade foto jaoks. Ha Longi laht on tõepoolest fotograafide paradiis ning kunstnike unistus.

Pärastpoole sõitsime väikese mootorpaadiga ühele suuremale saarele. Äkitselt olime täielikus pimeduses. Meile tundus, nagu oleksime mäe sisemusse sattunud. Sõitsime tegelikult läbi koopa. Varsti aga olime sealt väljas ning meie üllatuseks avanes ees suur järv. Igast küljest ümbritsesid meid kõrged lubjakiviseinad. Mägedelt rippusid alla taimed. Paadimehed seiskasid mootori. Peale lindude hõigete polnud kuulda ühtki muud häält. Need vaiksed hetked jäävad kauaks meelde.

Aeg lendas kiiresti ning meil tuli Hanoisse tagasi pöörduda. Soovisime, et meie reis oleks võinud kauem kesta. Kuid meil on palju, mida sellest reisist meenutada — sakilised saaretipud, džonkid ja eriti Ha Longi laht, mis on vaid üks kaunis koht Vietnamis.

Meil on soov näha ka teisi huvitavaid paiku sellel kaunil maal. Me täname oma Loojat Jehoova Jumalat selle mitmekesise ja kauni loodu eest ning selle eest, et ühel päeval on kogu maakera sama rikkumatu kui Ha Longi laht. (Kaastöö.)

    Eestikeelsed väljaanded (1984-2026)
    Logi välja
    Logi sisse
    • eesti
    • Jaga
    • Eelistused
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Kasutustingimused
    • Privaatsus
    • Privaatsusseaded
    • JW.ORG
    • Logi sisse
    Jaga